Eile õhtul läksin kogu selle pensioniteema peale nii närvi, et isegi und ei tulnud ja nägin pool ööd unes tänavale tulnud vihaseid pensionäre, kes minu suunas keppidega vehkisid ja nõudsid oma 4. sammast, mida ma olin neile suure suuga lubanud. 😉 Et jutt ei jääks ainult jutuks, siis käin siinkohal ka ühe idee välja, mida igaüks võib ise kodus rakendada. Et IV sammas oleks II sambaga võrreldav, siis võiks sinna igaüks pista näiteks 6% oma brutopalgast (1000 eurose brutopalga puhul siis 60 eurot, mis teeks ühtlasi 7,5% netopalgast).
Mida selle 60 euroga kuus siis teha, et endale varasest noorusest saadik hakata IV sammast ehitama? Taavi ja Kristi ilmselt soovitaksid alustada ühisrahastusest ja see ei ole üldse halb mõte. Täna aga tahaksin rääkida veidi turvalisemast võimalusest – Eesti majanduse lipulaevadel põhineval dividendipensionil. Siinkohal ütlen kohe ära, et sarnase portfelli võiks ehitada ka indeksfondidest või välismaa aktsiatest, lihtsalt kodumaa on kuidagi hoomatavam, lähedasem ja pisikeste summade puhul väiksemate hooldustasudega ka.
Esimese sammuna tasub avada endale LHV-s (või mõnes teises pangas, kes Eesti aktsiate hoidmise eest raha ei võta) investeerimiskonto. Teiseks tasub avada eraldi pangakonto (ilma kaardita!) ja kanda sinna siis palgapäeval 6% brutopalgast (meie näite puhul siis 60 eurot). See liigutus tuleks teha automaatseks näiteks püsikorralduse abiga, sest muidu võime oma pensioni unarusse jätta (inimene on laisk ja pension on alles kaugel!). Kuue kuu möödudes on kontole laekunud 360 eurot ja oleme valmis tegema esimest investeeringut (LHV võtab ostutehingult 3 eur + 0,2% ja seega pole päris 60 euro kaupa mõistlik ostutehinguid teha. See muidugi suurendab veidi ajastuse riski, kuid pensionit kogume ju aastakümneid).
Olemegi jõudnud kõige põnevama osani – investeerimiseni. Kuhu siis see 360 eurot paigutada? Soovitan tutvuda Tallinna Börsi ettevõtetega ja valida välja pikaajaliselt dividendi maksnud ettevõtted. Siinkohal abiks ka ajalooliste dividendide tabel:
| HAE | TKM | TVEAT | SFG | OEG | MRK | NCN | PRF | TALLINK | EEG | |
| 2015 | 0,15 € | 0,40 € | 0,90 € | 0,10 € | 0,10 € | 0,64 € | 0,03 € | 0,30 € | 0,02 € | 0,04 € |
| 2014 | 0,10 € | 0,35 € | 0,90 € | 0,30 € | 0,10 € | 0,41 € | 0,03 € | 0,01 € | 0,03 € | 0,01 € |
| 2013 | 0,09 € | 0,35 € | 0,87 € | 0,20 € | 0,10 € | 0,30 € | 0,01 € | 0,05 € | 0,01 € | |
| 2012 | 0,07 € | 0,35 € | 0,84 € | 0,25 € | 0,10 € | 0,11 € | ||||
| 2011 | 0,06 € | 0,28 € | 0,80 € | 0,29 € | 0,10 € | 0,10 € | 0,01 € | |||
| 2010 | 0,05 € | 0,04 € | 1,60 € | 0,05 € | 0,70 € | |||||
| 2009 | 0,06 € | 0,03 € | 0,73 € | 0,22 € | 0,06 € | |||||
| 2008 | 0,13 € | 0,13 € | 0,80 € | 0,03 € | 0,19 € | |||||
| 2007 | 0,12 € | 0,06 € | 0,63 € | 0,07 € | 0,45 € | 0,10 € | ||||
| 2006 | 0,10 € | 0,03 € | 0,50 € | 0,32 € | ||||||
| 2005 | 0,09 € | 0,21 € | ||||||||
| 2004 | 0,09 € | 0,14 € | ||||||||
| 2003 | 0,04 € | 0,01 € | 0,07 € | |||||||
| 2002 | 0,03 € | 0,11 € | 0,13 € | |||||||
| 2001 | 0,03 € | 0,02 € | 0,05 € | |||||||
| 2000 | 0,02 € | 0,01 € | 0,03 € | |||||||
| 1999 | 0,01 € | 0,02 € | 0,03 € | |||||||
| 1998 | 0,01 € | 0,01 € | 0,02 € | |||||||
| 1997 | 0,01 € |
Mida sellest tabelist siis võiks järeldada ja milline võiks olla meie esimene sihtmärk? Siin absoluutselt õiget vastust pole, sest tulevaste dividendide ennustamine on rohkem raketiteadus. Ma ise valiks eelkõige ettevõtted, mis on pidevalt dividendi maksnud ja mille tootlus aktsiate ostuhinnal oleks vähemalt 5% ja rohkem. Siinkohal tuleks ära mainida ka üks tore boonus – nimelt on see dividend meile tulumaksuvaba ja erinevalt II sambast me enam mingit lisamaksu maksma ei pea. Ettevaatlik tuleks olla ettevõtetega, mis on teinud ühekordse suure väljamakse (näiteks PRF 2015. aastal) – see ei pruugi olla jätkusuutlik.
Tabelit põhjalikumalt vaadates teeks ma ise algust ilmselt ühega Tallinnatest – kas siis kaubamaja või vesi, olgu juba igaühe enda otsustada. Tegelikult polegi see nii oluline, sest eesmärgiks on meil IV sammas hajutada hiljem vähemalt 5 ettevõtte vahel. Oletame, et alustame veest ja ostame siis 360 euro eest näiteks 26 aktsiat hinnaga 13,7 eurot (+ teenustasu 3,71 eurot). Kokku kulub siis raha 359,91 eurot. Oleme saanud ühe lihtsa liigutusega investoriks, omanikuks, kapitalistiks ja tulevase passiivse tulu saajaks. Tere tulemast klubisse! 😉
26 aktsiat meid veel kohe rikkaks ja rahaliselt vabaks ei tee (aga pensionisammast ehitataksegi ju kogu elu!). Kusagil mais-juunis laekub meie kontole siis eeldatavasti (jättes dividendi samaks ehk 0,90 eurot) 26*0,9 = 23,4 eurot passiivset tulu. Selleks ajaks võiks olla veidi raha jälle kogunenud ka sinna 6% kontole (mäletatavasti liigub igal palgapäeval see raha püsikorraldusega sinna!). Nüüd oleme valiku ees – kas osta sama aktsiat juurde või risiki hajutada ja valida portfelli midagi uut. Kui eeldada, et meie tulevasel pensionäril pole aega ja viitsimist aktsiaturgu ja ettevõtteid väga uurida (ja uskuda vähegi turgude efektiivsusesse), siis võib võtta lihtsa süsteemi – osta laekunud dividendi ja palgasäästu eest järgmist ettevõtet, mis reeglitele vastab – pikaajaline dividendide maksmine ja tootlus ostuhetkel vähemalt 5%. No oletame, et seekord saab selleks siis Kaubamaja (kuigi võiks vabalt olla ka OEG või Merko, ehk isegi Tallink). Seekord saame siis aktsiaid osta juba veidi suurema raha eest (kogunenud 360 eur + 23,4 eur dividendi). Järgmisel kevadel on meil üks dividendipääsuke juures – Kaubamaja maksab oma rahad aktsionärile välja tavaliselt juba aprillis (olles üks esimesi kevadekuulutajaid!). Eeldades dividendiks 0,4 eurot ja aktsia ostuhinnaks 6,4 eurot, saime oma 383,4 euro eest 59 aktsiat (kogusummas 381,36 eurot). Aprillis toob dividendipääsuke meile nokavahel preemiat 23,6 eurot ja juunis saabub siis vee dividend (eeldades taaskord sarnast dividendi 0,9 eurot) 23,4 eurot. Sellele rahale lisame juurde taaskord palgapäevadest kontole maabunud 360 eurot ja võtame ette järgmise dividendimaksja. Nõnda kordame protsessi kuni meil on portfellis näiteks 5 erinevat ettevõtet ja seejärel läheme ringiga otsast peale.
Kokkuvõtvalt saame oma IV sambasse 5 ettevõtte aktsiad juba 2,5 aastaga (ja selleks hetkeks laekub meile passiivselt juba enam kui 100 eurot aastas) ja sealt alates hakkame suurendama koguseid. Kui keegi väga soovib, siis võib muidugi veelgi rohkem hajutada (miks mitte ka kõik tabelis olevad 10 dividendi maksnud ettevõtet). Ja nüüd koduülesanne – palun arvutage sellise pensionisamba tootlus kasutades aegridasid alates aastast 1997 😉
40 aasta pärast saab siis võrrelda, kumb sammas tugevamalt on kosunud – kas II või IV sammas. Ja keegi ei takista muidugi ehitamast endale ka V ja VI sammast näiteks kinnisvarast või ühisrahastusest. Või hoopis suunama IV sambasse 6% asemel 10% või 20% oma sissetulekust. Seda kiiremini rahaliselt vabaks (=pensionile) saate ja seda rammusam see ka olema saab.
Pets
Kui kogu Eesti oma raha niimoodi säästes aktsiatesse hakkab laduma, selle asemel, et kaupsis, laeval pidutsedes jne tarbimisse tulistada, siis võib jällegi nendele ettevõtetele musta tulevikku ennustada. 🙂 Juba kujutan ette, kuidas kõik OEG kliendid, selle asemel, et raha “mustale tsipsile” panustada, hoopis “rohelisse aktsiasse” panustavad, ettevõte käive kukub, kasum kahaneb lõpuks ikka pööblil näpud põhjas. 🙂 Positsioonidega tuleb vist nüüd hoopis lühikeseks minna… 😉
roosaare
Pets, jah, mul isa ka ükskord ütles, et kui kõigil on üürikorterid, et kes siis seda üüri maksma hakkab 😉 Eestis pidi olema 600 000 inimest, kes üldse rahast mingit matsu ei jaga, ma väga ei kardaks, et me tarbimise kinni tõmbame 😉 Ja kõik selle teenitud dividendiraha saab ju maksuvabalt tarbimisse lükata kui pension valmis 😉
Taavi Pertman
Milleks eksport leiutati? 🙂
Ekspankur
Jaak, Sa unustad oma arvutustes ühe tähtsa asjaolu nimelt majanduse tsüklilisuse. Me ei saa eeldada pikas perspektiivis, et ettevõtetel läheb vaid hästi ja makstakse iga aasta dividende. Vahele tuleb ka kehvemaid perioode või tehakse millalgi kellegi suure poolt väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumine nirudel tingimustel (seda on Tallinna Börsi ajaloos juhtunud korduvalt)
Samuti võib mõne aktsia enda väärtus muutuda ajas (näis mis saab näiteks VW aktsiast) rämpsaktsia laadseks, mis sööb kogu portfelli rahalist väärtust.
Aga üldises plaanis on jah igati mõttekam võtta see 2- 6% esimesesse sambasse sotsmaksuna mõeldud raha ja pööritada seda ise börsil, selle asemel et anda see pankurite kätte pööritada, kes võtavad selle pööritamise eest priskeid haldustasusid.
Minu elu senine parim finantsotsus oli mitte liituda II sambaga (nüüd enam õnneks ei saa ka) 🙂 Surve liituda oli toona muidugi metsik nii töökohal kui kaubanduskeskustes.
roosaare
Igati nõus, seepärast ongi hea mõte hajutada ja kui raha juba rohkem siis ka riigist välja… Aga mulle tuleb alati võrdlusena see meelde, et inimene kes töötab Tallinna Kaubamajas ja kelle 100% sissetulek sõltub sellest tööst, peab riskantseks raha paigutamist Eesti aktsiatesse. Nendel kehvematel aegadel saab aktsiaid reeglina ka odavamalt osta jällegi… Pigem on jama jah siis kui viiakse midagi pool-vägisi börsilt ära (kuigi eks siin on ka positiivseid juhtumeid ka omajagu) või miski läheb päris põhja.
Avo
Näide on tehtud 6% brutotulult, hetkel kulub sealt 2% ja 4% tuleb sotsmaksu arvelt, mille võrra jällegi tulevikus 1. sammas väheneb, aga kui palju?
Kuidas seda arvestades võrdlus oleks?
Sama oleks huvitav võrrelda 3 samba kohta arvestades tulumaksutagastust.
½
ühiskonna vananev liikmeskond peaks saama *võrdselt* kasu (või vähemalt võrdsetel alustel) riiklikust “pensionisüsteemist”.
inimesed on erinevalt *wired*. kellele meeldib *raha* lugemine, kellele aga järgmise põlvkonna harimine.
on ebamõistlik ootus, et kõik ühineksid kapitaliturgude “mänguga” ning pühendaksid oma aja ärimudelite ja finantsaruannete analüüsimisele. rääkimatta selle finantsilisest ohtlikusest võhikule.
ilmselt peitud lahendus low-cost indeksfondidest, mis võimaldavad saada kasu majanduskasvust ilma selleks olulist oskusteavat ja tööaega panustamatta. samuti peab olema vabadus ka valikuteks neile, kes soovivad paremaid tulemusi saavutada kasutades hedge fund-e või tehes ise panuseid.
Taavi Pertman
Mul poleks midagi selle vastu, kui ka aktsiate kaudu rahvas investeerimist alustaks. Lihtsalt sisenisbarjäär on vähe kõrgem. Kui keskmine palk on €1000, siis reaalsuses kunagu Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis vaadatud graafikult tähendas see seda, et 80% kanti rahvast teenib alla selle.
S.t. et suurel osal inimestel oleks see 6% väiksem kui sinu näites ja seega iga ost võtaks kas tunduvalt suurema osa teenustasudeks või tuleks oste teha harvemini.
Selles mõttes on ühisrahastuse puhul alustades väike eelis. Küll aga ei ole sellel nii pikka ajalugu, nii et eks igaühe otsustamiskoht. Minu põhisõnum on alati olnud pigem see, et alusta investeerimist, see on juba teisejärguline, kas see on aktsiad, ühisrahastus, kinnisvara või mingi muu instrument 🙂
Miks mulle ühisrahastus selles osas meeldib, sai ka näiteks viimases RahaRaadio saates teemaks võetud:
http://rahafoorum.ee/miks-kogukondlik-laenamine-investeerimiseks-hea/
Kris
Eraldi pangakontot raha kogumiseks poleks ju vaja. Püsikorralduse saab ka otse arvelduskontolt investeerimiskontole teha.
roosaare
Ma pidasin investeerimiskonto all silmas seda väärtpaberikontot kus aktsiad seisavad.
Kristjan
Inimesed võiksid lugeda John Bogle raamatut “The Little Book of Common Sense Investing” kus on kirjas, mis see 2% haldustasusid teeb sinu portfellile selle 40 aasta jooksul, kui pensioniks raha kogud. Õigesti mäletan, siis vahe oli kuskil 30% võrreldes indeksfondidega. Eestis kahjuks pole sellist “superhaldurit”, kes suudaks näidata sellist tootlust aastast-aastasse, et tasuks investeerida nende fondi. Tean näidet, kus inimene kaotas kõik oma raha, mis oli investeeritud pensionifondi, kuna pank võttis liiga palju riske ja lõpuks fond suleti. Riik on teinud kohustuslikuks pensionifondi maksmise, siis oleks ka viisakas kui panga ebaõnnestumise korral kompentseerikase sulle põhiosa+inflatsioon, et vähemalt sama ostujõud tagasi saada, mis sisse pandi.
Jaak teed väga õiget asja, saan öelda, et tänu sinule, on minu netovara läinud negatiivsest positiivseks. Tänan!
Märt Ridala
Ma soovitaks nendesse arvutusse lisada ka teenustasud. Tihti rikuvad need kogu mängu ilu ära. LHV investeerimiskonto maksab vist 2eur/k ehk 24eur/a, mis tähendab antud näites ju kogu kasumit. Lisaks tehingutasud. Kui veel OÜ kaudu teha, siis tuleb raamatupidaja kulu.
Bondoras jälle võib üks pankrotistunud laen viia kuue töötava laenu kogu perioodi intressid.
Ma muidugi soovitan kõiki neid variante ikka proovida, aga suure tõenäosusega on oma äri lõpuks see kuhu jõuda. Kasvõi ostes suusaboks ja alustades selle väljarentimisega vms.
roosaare
LHVs on Balti aktsiate hoidmine tasuta.
Tauri
Tere!
Oletame, et hakkan sellise skeemi alusel endale IV pensionisammast ehitama. Alustades aasta algusest (jaanuaris) olen jõudnud suveks X summa koguda. Siis millist aktsiat on mõistlikum suvel osta, et juba järgmise aktiaostu korral (oletame detsembris) oleks laekunud ka mingisugust dividendi?
roosaare
Pikaajaliselt pole väga vahet. Hakka aga ostma ja kevadeti saad dividendi. Pärast seda hind langeb dividendi võrra.