Kindlasti tasub algatuseks oma masina paak pilgeni täis tankida. Aktsiamaailmas vilunumate jaoks on aga olemas ka palju teisi võimalusi. Olgugi et detsembris-jaanuaris on nafta pidevalt kukkunud nagu kivi, on mitmed aktsiad teinud veelgi kiirema allakäigu. Nende seas on suurem osa firmasid, mis rendivad merel paiknevaid naftaplatvorme. Paljud neist on kukkunud mitte ainult 50%, vaid isegi 60-80%. Nagu klassikud on öelnud, muutub iga vara teatava hinna juures odavaks ja nii on ilmselt ka nende naftaplatvormi-pakkujatega.
Üldjoones on naftaotsingutes kätte jõudnud aeg, kus kergelt kättesaadavad varud on juba ära kulutatud ning üha enam tuleb suunduda avaookeanile, et pääseda ligi sealsetele maardlatele. Erinevad firmad, kes ujuvaid naftaplatvorme omavad, rendivad neid välja tipptootjatele nagu Aramco ja BP. Rahanumbrid on sealjuures fenomenaalsed – kaasaegsete platvormide ühe päeva rent maksab nii umbes 500 000€ – päris kallis lõbu 🙂
Üks suurimatest ujuvate naftaplatvormidega tegelejatest, SeaDrill (SDRL) on viimase poole aastaga eriti valusasti pihta saanud – nende aktsia on kukkunud rohkem kui 75%. Viimaseks kirstunaelaks oli kopsaka 4$ dividendi maksmise lõpetamine. Firma pealiskaudsel analüüsil võib näha imepäraseid numbreid – P/E suhe 1,14 ning P/B suhe 0,45! Pinnuks silmas võib olla aga kõrge võlatase – viimastel aastatel on SeaDrill tellinud mitmeid uusi platvorme ja selle tarvis kõvasti võlgu teinud. Kas firma asjalood on tõesti nii hullud kui aktsia hinnast järeldada võiks?
Lähemal analüüsil selgub, et tõenäoliselt mitte. Kui vaadelda naftaplatvormide üldist kasutusloogikat, siis kipuvad rentivad suurfirmad eelistama uusimaid ja kõige võimekamaid platvorme. Ülevaatliku naftaplatvormi-saidi www.rigzone.com andmetel on SeaDrilli platvormid ühed kõige vägevamad ning keskmist vanust on neil kõigest kuus aastat. Võrdluseks – üks teine suur tegija, TransOcean (RIG), omab SeaDrilliga võrreldes täiesti iidset kraami – nende platvormide keskmine vanus on üle 20 aasta! Teine oluline näitaja on platvormide kasutatuse aste – kas käib pidev töö või seisavad masinad tühja (500 tuhat saamata tulu päevas on päris hirmus). Rigzone andmetest selgub, et lõviosal SeaDrilli platvormidest on kasutuslepingud olemas juba 2015. või 2016. aastani. 45-st olemasolevast platvormist (18 on ehitamisjärgus) on 40 kõvasti töös, ülejäänud on kas täiustamisel või valmis uuteks lepinguteks. Enamus konkurentidest (PGN, RIG, ESV) ei saa säärasele arvule ligilähedalegi.
Dividendi maksmise lõpetamine võis paljudele investoritele tulla ootamatult nagu välk selgest taevast ning see põhjustas päris kõva paanika ja aktsiahinna languse. Selle taustal on aga firma teatanud aktsiate tagasiostuprogrammist (kuni 10% aktsiatest!) ning ühtlasi ostetakse tagasi ka oma võlakirju. Seega tundub firma pikaajaline olukord hoopis paranevat.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et naftalatvormide rentimise turg on hetkel üsnagi küllastunud ning konkurents on kõva, kuid võib arvata, et naftafirmad eelistavad 20 aastat vana kolu rentimise asemel võtta tänapäevase tipptehnika, isegi kui see peaks rohkem maksma. Seega – kui nafta ära ei kao, tundub SeaDrill ülimalt allahinnatuna ning selle abil võiks nafta hinna langusest kenasti teenida. Ilmselt saab sealt peagi korjata kenasid dividende ja miks mitte ka kapitalitulu.
Märt Roosaare
Karl
Jah Seadrill on hea valik, ise jälgin veel ka ALDW, ehk väikest rafineerijat. Plussideks on suvel lõpetatud edukas turnaround mille käigus rafineerimismaht tõusis 70000bbl/day pealt 73000bbl/day peale, on naftamaardla kõrval (Permian basin) kust saab discountiga naftat WTI suhtes. Samuti on 80% ulatuses ALJ omanduses, kellele müüb ka enamiku diisli ja bensiini toodangust. Lisaks pole naftahinna kukkumine ära söönud hinna spreadi WTI ja Brent-i vahel, millest refineryd oma tulu teenivad, samuti on ALDW madal tootmiskulu, kus 1 barreli töötlemiseks kulub 4,5$.
Miinusteks on WTI-Brenti spreadi raskesti ennustatav kõikumine, sellest tulenevalt ka dividendide ebaühtlus.
Kavatsen lisama hakata, kui aktsiahind taas alla 13$ on.
Kaido
Enda portfellis ka SDRL olemas. Lisaks sellele ka teisi ostnud täna. Hetkel hind väga langenud ja ostaks veel, kui veidi vaba raha oleks rohkem. Hetke arvestades poleks otstarbekas väikest summat investeerida lisaks. 🙂
Siim
SDRL uurides avastasin, et kaupleb nii USA kui ka Norra börsil. Kumba tasuks eelistada? SEB hinnakirja uurides on küll Norra börsi aktsiate kuuhooldustasu (ca 2 korda) väiksem, kuid kui arvesse võtta ka nimetatud riikide maksusüsteemid, siis kas on hoopis mõtekam USA börs?
Kaido
Mina ka mõtlesin ja arvutasin ja lõpuks valisin ikka USA börsi. 🙂
rasmuskytt
SDRL osas tekkis sama küsimus- USA või Norra börs? Konto Swedis… Lisaks tasudele omab kindlasti mõju ka valuutavahetuse kulu. USD vs EUR ja NOK vs EUR.
Nafta teemal veel. Palju on hakanud läbi kumama erinevatest allikatest, et aasta teine pool on tõenäoliselt barreli hind jälle 60-70 kandis. Kas sellest tulenevalt poleks praegu hea aeg soetada nafta etf’e hea hinnaga? USO, UCO, USL.
Ehk loogika “Buy When There’s Blood In The Streets” ?
Kert K.
Mul ka konto Swedis ja ostsin USA börsilt, sest kontol oli olemas suurem kogus vabu dollareid. Seetõttu ei hakanud Norra asja uurimagi… NOK-is ostes samas panustad juba topelt nafta hinna tõusule (aktsia+ NOKi tugevnemine).
marter7
Loogika “buy when there’s blood on the streets” on kahtlemata mõistlik.
Miks ma antud juhul nafta ETF-idele SDRLi eelistan, on just see, et nafta on kukkunud ~50% ja võib tõusta samuti vast nii 50% ümber lähiajal.
Naftast sõltuvad kompaniid on aga langenud palju rohkem kui 50% ning nafta hinna taastumise puhul on ka oodatav tõus suurem. Pealekauba meeldib mulle SDRLi uus masinapark 🙂
hoks
EKP poolt raha otse rahvale jagada oleks ikka üks rumal idee. Tuletage meelde 2006 kinnisvarabuumi, kus mitte mingit sisulist väärtust ei loodud, euronõuetele vastav kultuurimaja sai tasuta raha eest püsti pandud ja ehituskvaliteet muudkui langes ja seal see nüüd mädaneb ega võrdu küla poolt loodava sisulise väärtusega kes seda ka renoveerima ning ülal pidama peaksid. Eesmärk ongi luua majanduskeskkond, bisnes mis saab hakkama globaalses konkurentsis kus elektriauto stepslist välja tõmmates jätkab see sõitmist ja on akudesse laadinud.
Teate isegi väga hästi kui raske on luua ühte ärimudelit mis on ka tegelikult kasumlik ja ei nõua sponsoritelt uusi rahasüste nagu ärahellitatu vanematelt või kui eurokeskkonnas jääbki ellu siis globaalses konkurentsis kus inimesed on tõelist vett ja vilet näinud ja ärimudelid vabaturumajanduses püsti saanud, seal poleks lootustki.
Tädi Maali maalt näide ei päde, sest tal polegi midagi pistmist suurlinna majandusega, tema kasvatab porgandeid ja kaalikaid ja las kasvatab edasi ning ega seeläbi saa uppi tõmmata urbaniseerunud infrastruktuuri.
SDRL
Kas keegi oskab seletada miks SDRL liikumine USA vs Oslo börsil niivõrd erinevalt liikunud on – praegune hind vs tipud?
Kristo
Enne börsidele minekut peaks ikka esmased asjad selgeks tegema 🙂 Pane kõrvuti SDRL hinnagraafikud USA-s ja Norras ning kõrvuta neid USD/NOK kursi graafikuga 😉
Mis puutuba SDRL-i, siis kindlasti on asi praegustelt tasemetelt parem investeering kui pool aastat tagasi, kuid sellest hoolimata võiks kõrvale jätta eelmise aasta numbritel põhinevad PE-d ja PB-d, sest need ei päde. Esimene on ulmemadal kuna MAR14 tuli päris korralik erakorraline kasum ning teise puhul võiks oodata tõusu läbi teiste ettevõtete väärtuse languse, mille aktsiaid omatakse ja mis pole veel praeguste turuhindadega korrigeeritud.
Ühesõnaga SDRL tundub huvitav ja kindlasti võib nendelt tasemetelt juba vaikselt nokitseda, aga samas ei peaks tulema üllatusena kui 3-6 kuu perspektiivis saaks veel odavamalt. Üks võimalus alustamiseks on rahas put optsioonide kirjutamine..
Pakun omalt poolt siinsele seltkonnale välja sellise aktsia nagu BBL. Ka seal on seoses toorainete turgudel toimunud korrektsiooniga valuatsioonid läinud kenaks, millele lisandub asjalik dividend. Viimane on ka selgelt jätkusuutlikum kui SDRL oma juba suvel tundus. Maksavad nii 50% kasumist ja viimased 10-12 aastat on seda ka tõstnud. Kuna plaanides on langetada kulusid ja investeeringuid, siis peaks FCF püsima tugev ja tagama dividendide maksmise. Pikemas perspektiivis taaskord toorainehindade tõusu play, mis eeldab majanduse pikaajalist kasvu…
Karel
Palju mõjutab Petrobasi mahu ära langemine SDRL-i aktsaid siinsete inimeste arvates?
Martin
Tere Jaak,
Loen seda postitust ja siit õhkub võimalust ja optimismi. See on küll enam kui kahe aasta tagune kiri. Kas tänaseks on tõesti teesid pöördunud ja suur võlg viib pankrotini? Või lahjendatakse väikeaktsionärid lihtsalt välja ja äri läheb edasi? Just sõlmiti korralik leping, mis annaks siiski lootust. Lepingu teine osapool ei sõlmiks ju lepingut ettevõttega kes on kohe pille kotti pakkimas. Lihtsalt sellised mõtted.
Edu, Martin
roosaare
Praegu lõhnab ja reorganiseerimise ja aktsiate tühistamise järele. Nagu seal kirjas, siis lepingud 2015-2016. aastani ja 2017. on vaja laenu tagasi maksta. See NADLi leping on tore aga vist eriti ei päästa. Kui praegu aktsiad käes, siis ehk tasub hoida, sest ega see 75 senti aktsia kohta ka enam väga ei päästa. Aga juurde ma ei julgeks enam osta…