Kirjutan Äripäeva ühte pikemat arvamusartiklit pensionireformist ja selle tulemusena olen sellist nördimust täis, et pean seda lihtsalt veidi lugejatega jagama. Et öösel ikka rahulikult magada saaks. Sest mida rohkem ma seda pensionisüsteemi uurin, seda rohkem tundub, et tegemist on teadliku räketiga stiilis “take money from their pocket and put it into my pocket” nagu Wolf of Wall Streetis õpetati.
Miks paganama pärast ei ole minul kui 32 aastasel (või veelgi enam näiteks 20 aastasel) võimalik investeerida 100% S&P 500 indeksfondi teenustasuga näiteks 0,1% aastas? Miks ma pean võtma endale riski, et fondihaldur otsustab turge ajastada ja istub 2 aastat 40% ulatuses cashis (samal ajal võttes selle eest 2% teenustasu!). Miks on SEB pensionifondi kodulehel väikses kirjas, et: “Pensionifondide pikaajaliseks keskmiseks tootluseks on SEB Varahalduse investeerimismeeskonna poolt läbiviidud analüüsi põhjal 3,5% aastas”. Samal ajal kui SP500 indeksi saja-aastane tootlus on 9,9% aastas.
Kas teate, et viimase viie aastaga teenis LHV L fond investoritele tootlust 37,7 miljonit eurot, kuid võttis sellest enam kui 9 miljonit endale haldustasudeks? Või et SEB Progressiivse fondi puhul on need samad numbrid 79 miljonit ja 17,1 miljonit. Ehk siis laias laastus viiendik teenitud tootlusest läheb haldustasudeks? Ja samal ajal oli parim 5 aasta fonditootlus Nordeal 6,03% ja 10 aasta tootlus LHV L fondil 6,76%. SP 500 indeksil vastavalt 5 aasta tootlus 6,2% ja 10 aasta tootlus 9,9%.
Ühesõnaga, Eestisse on vaja Vanguardi sugust fondihaldajat või riiklikult reguleeritud MTÜ-d, mis enda asemel hoolitseks pensionäride vara eest!
Olgu, meie pensionifondide suured teenustasud ei ole tegelikult uudis. Hoopis hullem ärastamine saab toimuma vaese pensionäri jaoks alles siis, kui ta lõpuks pensionile läheb ja oma aastakümnetega kogutud raha kasutama tahab hakata. Kui Sul on raha kogunenud enam kui 50 kordne rahvapensionimäär (tänase seisuga 7400 eurot), siis ainuke võimalus selle raha kättesaamiseks on kanda kogu raha elukindlustusele ja osta selle eest annuiteetleping. Siinjuures on oluline tähele panna, et päritav ei ole sellest hetkest enam algsumma, vaid igakuised maksed. Eelpool mainitud 7400 euro puhul pakkusid kindlustusseltsid mulle igakuiseks pensionilisaks 19 aastase garanteeritud makse korral 33 eurot. Ehk siis 19 aasta peale kokku veidi enam kui 7500 eurot. Tundub esmapilgul ehk päris hea tehing – kuni me võtame arvesse asjaolu, et isegi 5% tootluse korral oleks see summa kasvanud 19 aastaga enam kui 18 000 euroni. Veelgi lihtsamalt mõeldes, 7400 eurose algsumma puhul teenida 33 eurot pensionilisa kuus tähendab tootlust 5,3% aastas. Ehk, kui me suudaksime teenida vähemalt sellist tootlust, jätkuks meie pension igavesti, mitte 19 aastat. Lisaks oleks see ka pärandatav ja aitaks oluliselt meie järeltulijate pensionisamba ehitamisel (pärast minu surma või 19 aastat ei kaoks see 33 eurot ära, vaid suurendaks minu poja tulevast pensionit). See oleks ehk ka üks lahendus tulevase demograafilise kriisiga võitlemiseks – iga järgnev inimpõlv saaks eelmiste põlvede finantsvara endale ja passiivne rahavoog kasvaks.
Kuidas aga pensionifondi aastatega kogutud raha kõige mõistlikumalt kasutusse võtta? Kindlustusseltsi asemel on ka selleks kõige sobilikum instrument indeksfond. Nimelt maksvad indeksfondid dividende, mida on võimalik investoritele edasi maksta. Isegi ülihajutatud S&P500 maksab aastas ligi 2% dividendi. Kui nüüd eeldada, et aktsiaturgude dividendide-eelne keskmine tootlus jääb ka tulevikus ca 7-8% juurde, siis võib meie pensionär saavutada vajaliku 5,3% tootluse päris kergelt – 2% dividendidest ja 4% müües jupikaupa oma osakuid. Kõikide eelduste kohaselt peab selline pensioniportfell vastu igavesti ja pigem isegi kasvab ajas. Lisaks on meil tänu aastakümnete jooksul säästetud teenustasudele ka investeeritavat raha kordades rohkem.
Eraisikuna ja väikese rahaga toimetades pole ehk isegi indeksfondidele vaja mõelda. Isegi Mustamäe üürikorter suudab ilma võimenduseta toota rohkem kui 5,3% aastas. Bondorast, Tallinna Veest jms rääkimata. Nii, et seni kuni kehtivad praegused regulatsioonid ja tingimused, võib II samba asemel maksta endale miinimumpalka ja ülejääva raha hoopis läbi OÜ investeerida.
Taavi Pertman
Kahjuks või õnneks mul seda luksust ei ole, et valida, kas sinna koguda või mitte, aga kui ca aasta aega tagasi seda asja lõpuks lähemalt uurisin, siis reaktsioon oli umbes sama, nagu sinul.
Kirjutasin selle kohta ka tookord 3-4 postitust oma blogis (otsingusõnaga “pension” peaks üles leidma ilmselt, kel huvi) ja elasin frustratsiooni välja ning isiklikult jäin seisukohale, et oma pensioni osas ei eelda, et sealt üldse midagi tulema hakkab kunagi, vaid keskendun pigem ise oma pensionisamba loomisele.
Ma saaks sellest kindlustuse osast siis ehk aru, kui inimesed maksaksid palgast selle 2-3% kindlustusmakseks selle eest, et siis pensionieas kindlustusselts garanteerib neile miski elamisväärse pensioni (a la, see 70% palgast). Aga mida ma enam kindlustan, kui mul juba raha olemas on ja enamikel juhtudel saan pigem vähem kui rohkem selle kindlustuslepinguga?
Loodetavasti jõuab kunagi see teema ka nii laia kõlapinnani, et rahva hääl pankade ja kindlustusseltside omast üle käiks. Ilmselt on selleni muidugi veel palju tööd teha…
janareit
Väga hea postitus Jaak.
Mina ise olen kahjuks II samba fondidega olnud liitunud juba üle 10 aasta. Tegelikku tootlust arvutasin peale seda siin: http://www.rahakool.ee/pere_eelarve/pensioni-kogumise-mottekus-teise-sambasse
Kusjuures tootluse arvutamise ajal veel ei olnud ma märganud ühte olulist detaili II samba süsteemis.
Ma ei olnud varasemalt teadvustanud endale seda, et riigi poolt makstav raha minu pensionifondi on minu pensionifondi eelfinantseerimine.
See tähendab, et riik lihtsalt maksab minu riikliku pensioni osa lihtsalt varem mu fondi ära. Juhul kui see seal nüüd mingi tootlusega oleks, siis oleks see isegi tore mõte aga praegusel juhul kui tootlus on negatiivne, siis minul isiklikult sellest mingit tulu ei tõuse.
Tegelikud tulusaajad on siin siis kommertspankadest pensionifondihaldurid, kes miljonites eurodes teenustasusid kasseerivad.
Algallikas minu infole:
http://www.pensionikeskus.ee/?id=589
Tsitaat:
“Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.”
Roosaare
Jah, seda I samba vähendamist ma ei hakanud isegi arvesse võtma, sest ega minu põlvkonnal sealt nagunii palju saada pole. Tuleb vist nõustuda Taavi järeldusega, et mingit lootust ei maksa oma finantsplaanides II sambale panna. Samas on see kurb, sest tegemist on siiski enam kui 2 miljardi euroga ja selle eest võiks siis vähemat Tallinn-Tartu maantee ehitada 😉
Taavi Pertman
Või toidupanga tegevuse raha kogumise osas ära lõpetada, sest sellise summa pealt koguneks iga-aastaselt üsna korralik dividend, millega võiks ilmselt Eestis kehval järjel inimesi toita päris pikalt.
Tauri
Tallinn-Tartu maantee ehitamise idee on täpselt sama jabur kui pensioni II sammas. Tootvamasse investeeringusse tuleks too 2 miljardit paigutada.
hoks
Vägagi õige tähelepanek. Sammaste tootlus on üllatavalt ja kahtlaselt väike milledest täidetakse pankade kasumirida ja see osa finantsasutuste käitumisest on ääretult taunitav.
Teisest küljest oled kindlasti kursis, et indeksite tootlust teha on üks ütlemata keeruline tegu ja seda saavutada vaid ligilähedaselt nii saabki, et indekseid järgida.
Aga tegin ka kiire arvutuse, SP500 peaks saja aastaga jõudma tasemeni 4,2 miljonit 8% tootluse juures. Kui järjekordselt Buffetti tsiteerida, on täiesti ebausutav, et Dow käesoleval sajandil 8% juures 25 miljonit ära teeb. See on siiski väikene mõttekoht ja vahest aitab riske maandada globaalne indeks või kui läheb hästi US-koondindeks.
Merle
Kogumisfaasi osas ei ole ma pädev sõna võtma, kuid kindlustusseltsi töötajana siiski paar märkust. Esiteks – kindlustusselts maksabki Sulle seda 33.- pensionit igavesti. Olenemata finantsturgude krahhidest. Kasumit peab kliendiga jagama. Garanteeritud periood (Sinu artiklis on “garanteeritud makse”, mis ei ole päris korrektne termin) tähendab seda, et kui Sinu päevad saavad selle perioodi jooksul otsa, makstakse sama pensionit edasi Sinu poolt määratud isiku(te)le. Kui Sa leiad, et lapsed sellest 33.- kuus õnnelikumaks ei saa ja otsustad, et garanteeritud perioodi ei vali, hakkad saama suuremat pensionit. Ikka kuni oma surmani.
Teiseks – kindlustusselts ei ole täna tegelikult mugavas olukorras, kuna riiklikult on ette seatud hulk piiranguid ja kohustusi. Kui pensioniraha oleks seltsile nagu taevast sülle langenud kullaauk, siis oleksid kõik kindlustusseltsid oma pakkumistega turul. Aga Swedbank ei ole.
Muidugi on süsteemis puudusi, kuid neid ei ole päris korrektne kindlustusseltside süüks panna.
Roosaare
Merle, siis ma olen küll millestki valesti aru saanud. Minu teada maksab kindlustusselts mulle 33 eurot niikaua kuni ma elan või vähemat 19 aastat. Arvestades pensionieaks 65 või rohkem, siis 84 aastat on juba päris hästi pandud 😉 Igavik on siiski pikem aeg.
Aga sellega olen küll nõus, et ega ka kindlustusseltsi jaoks see kullaauk ei ole ja tihke regulatsioon ei motiveeri seda raha neil kuhugi investeerima ja nii on ka tootlus madal. Jällegi oleks heaks lahenduseks indeksfond, dividend ja otsast fondi müümine.
Taavi Pertman
Swedbank avaldas tõesti kunagi arvamust, et nad ei peaks sellest teenitud tootlusest iga-aastaselt maksma pensionärile.
RIsto
Sain ka täna šoki osaliseks, kui eelneval põlvkonnal aitasin asjast sotti saada.
Lisan siia veel paar muutujat.
Viimase 20a on keskmine palk tõusnud 5x ja ka hinnad 5x. Võrrelda võib Kütust, alkoholi, leiba või mida iganes.
1996 keskmine palk oli seal 3-4000 krooni(250eur) kandisja kütus 4 krooni(~25senti) kandis.
Täna 1230 eur ja 1,1eur vastavad numbrid.
Kindlustusselts saab sinu fondi osakute müügi raha täna kohe kätte, sina oma raha 20a jooksul, kui raha on 5x väärtust kaotanud.
Ehk siis see 33 eur ostujõud täna on 20a pärast 7eur vääriline 🙂
Ehk kui nüüd korrelleeluv tabel joonistada raha väärtuse langus ja ajas sama summalised väljamaksed, siis kindlustusselts hakkab kahju kandma alles reaalselt siis, kui sa oled 40-50a pensionil olnud, ehk siis 105+ aastat vana.
Kuidas selline kuritegu üldse seaduslikul tasemel tehti, et sinu kogutud rahast 30-40% vaikimisi kindlustusfondile jääb.
Ja miks pole neid väljamaksjaid rohkem ?
Sellepärast et pankadel on täna raha ülejääk meeletu (loe:kohustus) mida nad peavad välja laenama/investeerima, mitte juurde tekitama.
Roosaare
Jah, aga sellisel juhul on veelgi vähem mõeldav et muud fondihaldurid seda beativad. 100 aastat tagasi mõeldi ilmselt sama moodi. Reaalsuses tehakse ilmselt paar splitti ja asi ants.
hoks
Kas mitte indekseid polegi võimalik beatida ja siin pean ma silmas järgnevat.. ühiskond tervikuna ei saa võita kaotajaid kes pole keegi muu kui ühiskond ise, kui just maailma teisi riike Eestile ei vastanda kus koatajaks on “teised riigid”, sest üle keskmise tootlus tuleb vaid masside ebaeffektiivsusest, intriigidest, üle-ja alahindamistest ning kuni indeksi tootluseni teenitakse per gdp. Seega, järgida indekseid tundub parim, aga samas eilsed võitjad on tulevased langejad ja eilsed langejad tulevased võitjad nii siis, mis valikud teha tulevikku? 🙂
Roosaare
Ja exxon müüb aga naftat edasi, Apple müüb telefone ja P&G kogu maailmas oma pesupulbreid ja muud nodi… ehk siis SP500 katab ka selle riski ära.
R ruudus
Mõned mõtted:
1) valida saab erinevate fondihaldurite vahel, kes pakuvad erinevat investeerimisteadlikkust ja koondtulemust. Näide: SP500 indeks perioodil 2002-2014 tootlus ca 130%, LHV L fond 128%. Seega sama. Teised haldurid, aga jäävad ca 60-85% juurde
2) juhtimine anda mõne isehakanud institutsiooni või juriidilise keha kätte, kelle üle puudub korralik finantsjärelvalve, on pigem risk kui võimalus. Mingi hetk tahetakse ikka pirukast “osa saada”. Võimalus oleks nt. riiklik fondihaldur loob juurde fondi, mis investeeri madala kuluga aktsia- ja võlakirjafondi. Palgal ei pea palju inimesi olema, oluline on tugev fondijuht.
3) mulle isiklikult ei ole üldse vastuvõetav regulatsioon, et pensionile minekul ei ole mul võimalus kogutud vara nt kasvõi 5 või 10 a jooksul välja võtta, vaid kindlustus hakkab maksab anuiteeti, olenemata kaua ma elan. Aga äkki elangi vaid 2a ja põmaki infarkt ning kogu mu II jääb minu enda elueal tarbimata. Ehk siis sellisel näitel tegelesin heategevusega. Aga me liigumegi kontrolliühiskonna suunas.
4) alati jääb riigi rahanduse risk, meie süsteem on veel ülinoor, aga ungari, poola näitel ei tahaks pensionikogujate nahas olla. riik lihtsalt kustutab mingi osa ära või võtab ära, sest ei suudeta oma rahandust korras hoida. selles suhtes on meil vedanud, et meil OLI tüüris Ligi sugune mees, kelle põhimõtted olid: kulutada ei saa seda, mida ei ole ja eesmärgiks tasakaalus eelarve.
5) kusagil oli põhjalik arvutus üüritulu teenimiseks tallinna korteri näitel ning arvestades kõiki aspekte ja kulusid ka. amorti, tuli puhastootluseks mäletamist mööda pisukesed 2-3%. osaliselt kasutati ka võõrfinantseeringut. hetkel mudel toimib, hinnad kasvavad, ja üüriturg on täiesti pöörane. kui aga klaasi pidevalt juurde valada, siis mingi hetk hakkab see üle ajama.
6) materiaalne väärtusloome oli on ja jääb ettevõtluse valdkonda, sellest osa saamiseks tasubki indeksit nt osta ning panna raha enda kasuks tööle. Ei ole midagi väga keerulist, muidugi sõltuvalt perioodist. USA näitel viimase 14 tootlus kokku 35% – suht nadi, sest siia sisse mahub kaks korraliku kriisi. Ajastus mängib kindlasti rolli, aga raha on just siis vähe kui aktsiad on all.
Roosaare
Ringo, sageli unustatakse ära, et pensionifondi ei laeku raha ühe maksena, vaid tilgub igakuiselt. Nii investeerides on tootlus oluliselt kõrgem kui puhtalt indeksi alg- ja lõpp-punkti võrreldes. Kui ei usu, mängi excelis läbi. LHV on teinud supertööd ja tabas eelmist tsüklit väga hästi. Aga praegu on tekkinud päris korralik lag – lõpuks võib Viisemannil isegi õigus olla. Aga võib ka olla, et LHV PR osakond surub ta varsti siiski aktsiaid ostma (siis on muidugi ultimate turu tipp). Aga hoolimata kõigest sellest võiks olla valikus SP500 indeksil põhinev, 100% aktsiatesse investeeriv 0,1% haldustasuga (0,05% läheb Vanguardile ja 0,05% jääks kohalikule haldurile) fond. Matemaatiliselt oleks see enamikele noortele parim valik.
Roosaare
Joel Kukemelk LHV-st kirjutab ka pensioni teemadel: https://fp.lhv.ee/news/4842916
Kristjan Kangro
Väga huvitav artikkel! Just oli ülikoolis kursus, kus regressisime Mutual Fundi indexit SP500 vastu ja tulemus oli, et peale kulusid kasum investorile on negative (alpha põhjal).
Küsimus oleks, mis ETFi soovitaksid SP500 puhul?
Roosaare
Ma ei usu, et seal väga vahet – SPY, VOO vms. Pigem on oluline, kus seda hoida (millised on haldustasud hoiukeskkonnas, teenustasud, maksud jne).
Kristin
Ma ei saa sellest postitusest mitte millestki aru. Ma isegi ei tea, millised sambad mul on, ilmselt kõik need, mida pidi tegema. Tahaks sedaraha pigem praegukasutada, sest ma ei usu, et ma elan nii vanaks, et kunagi tegelikkuses pensionile jääda võiks. Aga ei tea, mida teha.
🙁
Me kõik jääme vanaks - Taivo Pungas
[…] enamik pensionifonde ei ole paremad kui lihtsalt indeksfondi investeerimine. Detailsemalt blogib Jaak Roosaare ja mu emotsioonid selle osas võtab hästi kokku see South Parki […]