Saabusin eile USA-st tagasi Eestisse ja kuna mu lend läks Chicagost ja ma ise olin Nashvilles, oli teel päris palju aega, mida parajaks teha. Ostsin Walmartist AUX juhtme ja tõmbasin Bob Evansi hommikusöögirestos arvuti podcaste täis – otsustasin vahelduseks kuulata Peeter Pärteli ja Joel Järvela poolt veetava kinnisvararaadio vanu episoode (millegipärast mu iPhone neid sisse tõmmata ei oska). Väga tore oli kuulata lugusid inimestelt, kellega ma ise vahepealse aasta jooksul olen jõudnud tuttavaks saada (lisaks Peetrile ja Joelile ka Kristo ja Roland). Konkreetselt tänase postituse jaoks aga andis inspiratsiooni saade laenamisest.
Kui ma investeerimisega alustasin, oli hingelt põhimõtteline laenuvastane. Seda süvendasid veelgi hilisemad loetud raamatud Dave Ramsey sulest ja üldine meediakajastus Warren Buffetti suhtes (kes väidevalt laenuraha ei kasuta). Lugedes rikka ja vaese isa hektaloogiat (võibolla on neid veelgi rohkem 😉 ), pani mind alati imestama, et kuidas nii vastutustundetult võib laenuraha kasutamist promoda ja inimesi sellega ohtu seada.
Nüüd olles mõned aastad (ja paljud kogemused ja tutvused) vanem, olen oma vaadetes veidi liberaalsemaks muutunud. Nagu igas valdkonnas, on ka investeerimise ja laenude kasutamise vallas mitu erinevat koolkonda, mis esmapilgul näevad välja 180 kraadi erinevad, aga milles lähemal uurimisel on ka omad ühisosad. Heaks võrdluseks on toitumine – aasta tagasi proovisin Tim Ferrisse poolt õpetatud valgudieeti (söö palju liha ja muna) ja see toimis mulle päris hästi. Sellel kevadel käisin Tony Robbinsi koolitusel ja seal õpetati täiesti vastupidist toitumist – liha- ja piimatoodetevaba (ka kohvivaba!), soovitati süüa hoopis palju värsket puu- ja juurvilja, mahlu jne. Tegin läbi koolitusel koos oma wolfpackiga lubatud 10 päevase väljakutse ja ka see toitumine mõjus mulle väga hästi – energiat oli palju, tuju oli hea ja paar kilo kadus kiirelt.
Miks ma sellest nii pikalt räägin? Sest olen teinud enda jaoks kaks järeldust:
- Maailm ei ole must ja valge – ei ole olemas õigeid ja valesid lahendusi. Ühele probleemile võib olla mitu õiget lahendust.
- Muidu väga erinevatel koolkondadel on ühisosa (nö. sweetspot), mis on kõige olulisem ja mis annab tulemusi.
Toitumise puhul oli Ferrisse ja Robbinsi dieetide ühisosaks palju vett, palju värsket juurvilja ja vältida valgeid süsivesikuid. Ma usun, et just see ühisosa on edu toov komponent!
Tagasi laenude juurde 😉 Esmapilgul on Ramsey ja Kiyosaki mängureeglid samuti üksteisest väga kaugel. Ramsey ütleb, et võlg on kurjast ja maksame kõike sularahas. Kiyosaki ütleb, et raha on prügi ja kasutada tuleb teiste inimeste raha ja aega. Mõlemad süsteemid aga rikkaks (rahaliselt vabaks siis) saamiseks toimivad. Kuulates Illinoisi kiirteel Joeli ja Peetri arutlust laenamisest, sain ma aru, et tegelikult on siiski kahel koolkonnal päris suur ja oluline ühisosa.
Halvad laenud on need, mis segavad inimestel rikkaks saamast – laenates krediitkaardiga 18% aastas, et puhkusel käia on hullus. Mul on tuttav, kes ostis Swedbanki 15% intressiga järelmaksuga endale köögimööbli. See on hea näide halvast laenust. Kõikide rikkaks saamise plaanide ja programmide ühisosa on, et raha ei laenata tarbimiseks, vaid ainult investeerimiseks. Warren Buffettiga on tehtud üks hea lühike intervjuu, kus ta seda mõtet veidi pikemalt seletab.
[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=idr6c8NHuWs]Head laenud on justkui kiirtee rikkaks saamiseks. Üldiselt ei ole kiirteele soovitav minna jalgratta või väga halvas korras oleva autoga. Nii ka laenamise puhul – enne on tarvis veidi rahalist vundamenti laduda ja korralikud teadmised omandada. Head laenud on sellised, millega omandatakse investeerimisvarasid ja kus keegi teine teeb Sinu eest laenumakseid. Heaks näiteks on korteri ostmine eluasemelaenuga ja selle siis välja üürimine. Juhul kui laekuv üür katab laenumaksed, on tegemist hea laenuga (siinkohal on oluline silmas pidada, et hea laen võib muutuda koormaks juhul kui intressid, üürid või korteri remondivajadus Sulle ebasoodsas suunas liiguvad – selleks ongi vaja jagada biiti ja omada finantspuhvrit).
Miks Dave Ramsey häid laene ei propageeri? Sest, esiteks lendas ta ise kunagi heade laenude koormaks muutumisel õhku (vt. eelmine punkt). Teiseks ei ole heade laenude kasutamine lollikindel süsteem (erinevalt laenuvabast rikastumisest). Kolmandaks on palju lihtsam müüa ühte ja lihtsat süsteemi, kui sellist “sõltub olukorrast ja tehingust” finantsnõu.
Hakkasin Peetri ja Joeli juttu kuulates veidi mõtlema enda tehingute ja kogemuste peale ja avastasin, et mõnikord aitab laenu kasutamine siiski päris palju kaasa ja võib isegi riski vähendada. Näiteks olen ma laenanud mõnele kinnisvarainvestorile 100% tehingust – nende jaoks tähendab see, et juhul kui tehing peaks õhku lendama, nad oma rahast ilma ei jää – äärmisel juhul läheb tagatis realiseerimisele ja firma läheb pankrotti. Muidugi suhted saaksid rikutud ja sellest tulenevalt vajavad sellised tehingud väga head alusvara (Warren Buffeti ja Toomas Mardi sõnadega öeldes peab olema piisavalt turvavaru ostuhinna ja väärtuse vahel).
Ka Warren Buffett muuseas kasutab ohtralt laenuraha. Kui eelpool videot vaatasid, siis Warren ütleb, et “you never want to own money you can’t pay“. Warreni firma Berkshire Hathaway omab reeglina 40+ miljardit dollarit sulas (no tegelikult siiski lühiajalistes võlakirjades), kuid see raha on samuti tegelikult teiste oma – peamiselt on tegu kindlustusfirma klientide ettemaksetega (mis sisuliselt on laen, mille eest makstakse isegi peale). Lisaks on paljudel Berkshire tütarfirmadel korralik laenukoormus, kuid seda ei garanteeri Berkshire ise – kui asjad hapuks lähevad, siis pannaks lihtsalt vahesein kinni ja laev ujub edasi (sarnaselt meie eelmisele kinnisvara näitele).
Mida siis laenu võttes silmas pidada? Minu meelest on peamine põhimõte see, et tuleb läbi mängida kõik võimalikud ja võimatud negatiivsed stsenaariumid ja jätta endale korralik tugevusvaru. Teiseks tuleb varad paigutada nii, et üks õhku lennanud tehing ülejäänud laeva põhja ei viiks. Kolmandaks ja neljandaks on hea meeles pidada taaskord Warren Buffetti poolt öeldud tarkuseteri – laenu tuleb võtta siis, kui Sul seda vaja pole ning pikaajalisi varasid ei rahastata lühiajaliste laenudega. Eriti bullet-laenude osas on hea meeles pidada, et äikesetormi ajal ei pruugi Sa uut vihmavarju pakkujat leida ja loodetud laenu ülerullimine ebaõnnestub.
Millal tasub laenu võtta? » RahaFoorum
[…] Jaak Roosaare kirjutas oma blogis heast ja halvast laenust ning tõi välja, et hea laen on see, mis on võetud investeerimiseks ja teenib suuremat tootlust, kui selle laenu kulu (intress + teenustasud jmt ehk krediidikulukuse määr või lühidalt KKM). […]
Taavi Pertman
See on üks huvitav teema tõesti, mille kohta võiks palju ja pikalt kirjutada ja rääkida. Sinu postituse lugemine panigi mõtte käima ja kuna mõttelõng oli pikemat sorti, siis kommenteerisin su postitust hoopis omakorda blogipostitusega siin:
http://rahafoorum.ee/millal-tasub-laenu-votta/
Disclaimerina: Isiklikult olen kasutanud ja kasutan ka hetkel mingil määral laenu kui võimendust ja usun, et see on ka hea viis, mida kasutada. Samas, ei sobi see 90%+ inimestele ja 90%+ olukordades ja ka ise näen pigem, et lähiajal hetkelist võimendust vähendan ja tõenäoliselt kasutan uuesti alles siis, kui kunagi kinnisvara poole pilgu pööran.
üürileandja
Igaks juhuks ütlen, et ostes eluasemelaenuga korteri, on üldjuhul laenulepingus kirjas sätted, mis edasiüürimise korral nõuavad pangapoolset nõusolekut ning võimalik, et ka laenutingimuste karmimakskeeramist. Iseasi, palju tegelikus elus selleni jõutakse. Lihtsalt mainin ära, et uisapäisa laenukorteri-üürikorteriga lõksu ei jääks.
Taavi Ilves
Nii on. SEB’l väidetavalt ei ole sellega probleemi, kui välja üürida, kui neile sellest teatada. Samuti on kindlustus natuke kangem, kui sees ei ela omanik vaid üüriline.
Tarmo
Lühidalt oma kogemusest: olen erinevatel aegadel saatnud ikka pankadele oma laenusoove, kusjuures reaalselt olen lõpuks ikkagi teinud investeeringu oma vahenditega. Aga laen oleks olnud suureks abiks. Sel aastal küsisin samuti paarist pangast et kas oleks võimalik kaasata nende poolset finantseeringut. Minu suureks üllatuseks olid nad valmis mulle laenama rohkem kui ma vajasin!!! Kuna aga lisaraha kasutamiseks ei leidunud piisavalt head tehingut, jätsin osa laenu siiski kasutamata. Arvan, et üks suurem kriis on valla pääsemas ja tuleb olla ettevaatlik.