Balti börside eripära ehk kõik põlevast majast välja ei saa…

Paar päeva tagasi (täpsemalt siis esmaspäeval, 3. märtsil) sai taaskord näha mis juhtub, kui Balti börsil on korraga mitmeid müügihuvilisi. Kohe pärast börsi avamist müüdi aktsiaid otse turgu ja mõne minutiga olid kõik Balti börsid punased nagu Maidani väljak pärast snaiprite etteastet. Nii mõnigi aktsia (näiteks SFG ja OLF) müüdi enam kui 10% madalamale ja igasugused mõistlikud ostunoteeringud kadusid üldse ära. Sarnane langus oli ka Venemaal, kus Gazprom ja mõned pangad müüdi ligi 10% allapoole. Järgmine päev selgus, et suurem sõda esialgu veel ei alanud ja aktsiad tegid põrke tagasi. Tundub, et elu läheb edasi ja pikaajaline investor ei tohiks ennast sellest ping-pongist segada lasta. Mõned olulised järeldused tasuks aga siiski teha:

1. Kui halbade uudiste peale Baltikumis vähegi suuremat positsiooni üritada vähendada, siis on see peaaegu võimatu. “Vähegi suurem” on üldiselt suhteline mõiste ja võib tähendada ka paari tuhandet aktsiat. Ostuhuvi kaob ära ja müüa pole võimalik (vaata ka pilti SAF Tehnikast).
2. Negatiivse uudisfooga päeval tasub põhjaõnged välja riputada – meenub, kuidas mõned aastad tagasi sain ma pärast Fukushima katastroofi odavalt osta Tallinna Vee aktsiaid… Vahest juhtub, et kellelgi on vaja müüa otse turgu ja nii võib saada päris häid sooduspakkumisi.
3.  Ebalikviidsem ja “radioaktiivsem” kraam tuleb maha müüa tõusulainel ja/või üldse mitte müüa ja koguda dividende.
4. Võimendus Balti turul on kerge sulama ja selle ohvrile ei alastata – kui tulega mängida, siis tuleb jätta palju suurem turvalisusvaru kui esmapilgul vajalik tundub. Ma näiteks ise olen musta stsenaariumi puhul arvestanud, et Tallinna Vesi müüakse 7 euroni ja Olympic 1,5 euroni ja lisaks tõmbab LHV tagatismäärasid koomale.
5. Pikaajaline dividendiinvestor saab paanikamüüke enda jaoks ära kasutada – vaata punkti 2. Samas esimene emotsioon on pigem “ehk peaks ka müüma?”
6. Kui Sa tead, et Sul on varsti (lähema aasta-kahe jooksul) vaja aktsiates olevat raha kasutada, siis parem müü need aktsiad kohe maha (ja vaata uuesti punkti 1).
7. Kui sama hinnatasemega pakutakse müüa ettevõtet, kes tegutseb Venemaal ja Ukrainas ning ettevõttet, kes tegutseb globaalselt, siis ma eelistaks globaalset firmat. Ukraina/Venemaa seiklus tuletas taaskord meelde, miks portfellis peaks olema ka muid firmasid peale “Venemaale eksportivate mikroskoopilise suurusega kahtlase juhtkonnaga firmade”. Kui vähegi saaks BRK kätte hinnaga 120-130% BV-st, siis paneks suurema osa oma mitte-dividendiaktsiate osakaalust ilmselt hoopis sinna.

Ahjaa, on selgunud ka esimesed dividendipääsukesed – Merko plaanib maksta 0,41 eur aktsia kohta (tootlus 5,3%), Tallink 0,03 eur (tootlus 3,5%) ja Tallinna Kaubamaja sarnaselt eelmise aastaga 0,35 eurot (tootlus 6,5% – raha jagatakse kahes osas – 0,15 senti dividend ja 0,2 eur kapitalitagastus).

LHV-s toimus eile Balti seminar – slaidid on kättesaadavad siit.