Tenerife – pensionäri paradiis?

Veetsin just nädala Tenerifel koos Southwesterni noortega pidutsedes ja puhates. Tegemist oli meie iga-aastase auhinnareisiga Sizzeler, mis viimased 4-5 aastat on toimunud Egiptuses. Sellel aastal aga otsustasime Tenerife kasuks ja pole vist kedagi, kes oleks seda otsust kahetsenud 😉 Ilm oli super, tegevust rohkem kui aega jagus (mina näiteks Loro Parki ja veekeskusesse ei jõudnudki) ja inimesed toredad.

Olen seal saarel kaks korda ka varem käinud aga seekord oli eriti tore. Nimelt leidsin endale visiooni tulevikust – pidada väikest rattapoodi Tenerifel ja nautida odavaid hindu, toredaid inimesi, ilusat ilma ja rattasõbralikke mägitõuse.

Mul on üks tuttav, kes on töötanud 7+ aastat Soomes bussijuhina ja seega välja teeninud Soome pensioni. Minu teada on tal endiselt õigus ka mingis osas Eesti pensionile. Minu soovitus – pidada pensionipõlve Kanaaridel – toiduhinnad on odavamad kui Eestis, 70 000 euroga saab juba 3 toalise korteri, kütte ja talveriiete peale raha ei kulu, bensiiniliiter maksis alla ühe euro ja ilm soosib tervislikku ja pikka iga. Kõlab nagu paradiis!

Rentisime kaheks päevaks mägirattad ja proovisime vallutada Teide mäetippu (3718 meetrit tipp, kusagil veidi üle 2000 meetri mäe jalam). Sõitsime esimesel päeval kokku veidi üle 50 kilomeetri ja jõudsime välja Arona nimelisse linnakesse. Teisel päeval võtsime Remoga koos ligi 8 tunnise väljakutse ja otsustasime sõita nii kõrgele kui aeg ja võhm võimaldab. Umbes 7 tundi sõitsime üles (puhast sõiduaega ehk kusagil viis pool tundi, tegime ka lõunasupi, ühe õlle ja paar väiksemat peatust). Jõudsime Vilaflorist päris kaugele, aga toit oli otsas ja vett ka nappis ja lisaks hakkas päike vaikselt loojuma. Nii otsustasime mingi matkaraja juures tagasi keerata (järgmine päev sõitsime jeebiga üles välja ja selgus, et vulkaanijalamist jäi puudu mingid napid 2-3 kilomeetrit tõusu!!)

Alla tuhisemine oli minu senise ratturikarjääri ägedaim sõit – keskmiselt kilomeeter minutiga, hambad suus plagisemas ja adrenaliin veres – vägev! Järgmine kord läheme Teidet vallutama maanteeratta, suurema söögivaru ja pikkade jalakatete ja kätistega 😉

Et minu blogi on läbivalt siiski investeerimise- ja rahateemaline, siis on ka hea teada, et kohapeal kulus nädalaga 248 eurot (tean nii täpselt, sest võtsin kaasa 250 eurot ja alles jäi üks 2-eurone münt). Samal ajal laekus aga laenuintressi üle 500 euro, nii et jäin reisiga plussi!