Alustavale investorile on üheks mugavamaks võimaluseks teenida tavapärasest kõrgemat tootlust otse laenude andmine läbi isePankuri või Omaraha.ee teenuse. Olen sedalaadi investeerimist veidi kajastanud ka “Rikkaks Saamise Õpikus“. isePankuri portaal pakkus välja võimaluse kajastada nende tegevust veidi ka siin blogis ja Pärtel Tomberg leidis aega vastata mõnedele küsimustele:
1. Kuidas teenib isePankur raha? Kui Omaraha.ee võtab 20% laekunud intressidest, siis kus ja kuidas ja mis mahus tuleb isePankuri tulu? Küsin seda, sest olen poole kõrvaga kuulnud, et mitmed investorid kardavad, et isePankur pole jätkusuutlik keskkond, kuna ei teeni omanikele piisavalt tulu.
isePankuri hinnakiri on avalikult saadaval meie kodulehel. isePankur teenib põhitulu laenude väljastamisest ja haldamisest. Investoritele on teenus tasuta. isePankuri jätkusuutlikses ei ole hetkel põhjust kahelda, sest omanike eesmärk ei ole tänasel päeval teenida jooksvat tulu, vaid üles ehitada midagi oluliselt suuremat ja väärtuslikumat ning juhindume oma igapäeva tegevuses oluliselt pikemast vaatest kui lähiaastad ja kohalikud turud. isePankur on hetkel läbi viimas ettevõtte siseselt mitmeid suuremaid muudatusi, seal hulgas on varasem osaühingu struktuur vormistatud ümber aktsiaseltsiks, et viia lõpule lisakapitali kaasamine. Tegemist on isePankuri omanike ja investorite jaoks äärmiselt positiivse sündmusega, millest teavitame laiemat avalikust juba lähiajal.
2. IsePankur laienes hiljuti Soome, Hispaaniasse ja Slovakkiasse. Olen ise andnud 1 Soome laenu, mis ilma ühegi makseta ka hapuks läks. Pärast seda olen välismaalastest eemale hoidnud (samasugust mõttelaadi olen kuulnud ka teistelt investoritelt). Kuidas kontrollite välismaalaste tausta ja kuidas käitute juhul kui maksed ei laeku? Kas statistiliselt on nende maksekäitumine senini teistsugune olnud?
isePankuri loogika põhineb sellel, et investoril on võimalik riske hajutada paigutades ühte laenu väga väike summa (alates 5 eurot) ning läbi selle vältida olukordi, kus suur osa koguinvesteeringust viivisesse läheb. Investeerides ainult ühte laenu, ei ole võimalik tervest Soome turust adekvaatset ülevaadet saada. Hetkel oleme Soomes väljastanud üle 120 laenu, millest viivises on kaks. Soomes ja ka kõikides teistes välisriikides jätkame oma konservatiivset lähenemist ning avaldame investoritele investeerimiseks ainult need laenud, mis on läbinud meie poolt teostatud põhjaliku taustakontrolli. Hetkel on Soomes väljastatud laenude suhe keskmiselt 4.6% ehk kinnitame sisse tulnud 100 avaldusest ca 5.
Taustakontrolli tegemine on Soomes ja kõikides teistes välisriikides sarnane Eestis pikalt toiminud protsessiga. Kontrollime kliendi maksehäireid, teostame pangakonto väljavõtte analüüsi ning viime telefoni teel läbi kliendiküsitluse. Kuna tegemist on tarbimislaenuga, siis viivises olevate laenude osakaalu pole võimalik vältida, neid tekib klientidel erinevatel põhjustel. Sellises olukorras haldab kõikides riikides võlamenetlusprotsessi meie koostööpartner Creditreform. Soome keskmine viivises olevate laenude osakaal on hetkel 2.1%, mis on meie arvates väga hea tulemus.
3. Olen täheldanud, et Omaraha.ee-s on laenusoovijaid oluliselt rohkem. Mis selle põhjuseks võiks olla?
Hea tava kohaselt omaraha.ee tulemusi ja olukorda kommenteerida ei sooviks. isePankuris esitati novembrikuu jooksul üle 7700 laenutaotluse, millest meie põhjaliku taustakontrolli tulemusena avaldasime investoritele investeerimiseks umbes 1800. See illustreerib minu arvates väga hästi meie konservatiivset lähenemist ning näitab, et teeme laenusoovijatele väga põhjaliku kontrolli enne investeerimiseks avaldamist kõikides riikides.
4. Statistika näitab, et isePankuris on välja antud veidi alla 5000 laenu ja nendest 589 on üle 60 päeva viivises ehk halvad laenud. See teeb siis üle 10%. Mis on senine kogemus nende laenude tagasi saamisel?
isePankur väljastab laenusoovijatele tagatiseta tarbimislaene, kus tavapäraselt ongi kõrgem viivises olevate laenude osakaal. 10% on tavapärane kommertspankade tulemus. Kõik investeeringud on seotud riskiga, mida täiesti nulli pole võimalik viia, sest muidu ei oleks tänu rangetele nõudmistele ühtegi laenu võimalik investoritele investeerimiseks avaldada.
Siiski keskenduksin viivises olevate laenudeosakaalu asemel rohkem teenitud tootlusele, mis on isePankur keskkonnas tänase päeva seisuga 20.98% (viivises olevad laenud maha arvatud). Tegemist on väga positiivse numbriga ning sarnased võimalused üldiselt tavainvestoritele kättesaadavad ei ole. Antud olukorras ei ole tegelikult väga suurt vahet, kas viivises olevate laenude osakaal tundub protsendina suur või mitte, loeb see, palju investor oma investeeringutelt tootlust teenib.
Välisriikide lisamisega pakume investoritele lisavõimalusi oma riskide hajutamiseks erinevate regioonide ja majandusruumide vahel. Viivisest olevatest laenudest ehk siis praegusel hetkel ca 10% oleme ajalooliselt tagasi saanud ca 80%.
Kristo
Üks küsimus, mis isePankur-iga seoses on vaevanud..
Kuidas nad väldivad liigselt lõdva laenutaotluse aktsepteerimise riski, mis tõi kaasa möödunud kriisi probleemid? Ehk peamine küsimus on see, et kuidas on laenutaotluste läbi vaatajad motiveeritud aktsepteerima vaid häid taotlusi:)
isePankur
isePankur on motiveeritud kinnitama ainult häid laenutaotlusi tulenevalt selles, et soovime tegutseda pikaajaliselt. Ühtlasi on meie üks tugevamaid müügiargumente usaldus, mille 5 tegutsemisaasta jooksul üles ehitanud oleme ning teeme kõik selleks, et see säiliks. Oleme ühtlasi seadnud endale sisemised viivises olevate laenude osakaalu sihid ning järgime neid väga kriitiliselt. Kohe kui millegipärast olukord kriitilisemaks peaks minema saame omalt poolt muuta sisemisi protseduure, et situatsiooni parandada.
Magnus
Räägin ta avalehest.
soovita tal skaala teist pidi keerata.
Euroopa inimesed loevad vasakult paremale – kui ta tahab rohkem laene välja anda, tahavad inimesed “väikest” kuumaksed enne näha
Tauri
Esimese küsimuse vastus on huvitavalt komponeeritud. Just eile olin ühes arutelus, kus seati kahtluse alla isePankuri suutlikkus edaspidiselt toimetada, kuna laienemine on olnud üsnagi ekspansiivne ning lihtsalt hinnakirjajärgsetest summadest (1,1mln€ arvestusega) ei ole võimalik väga hästi ära elada.
Viimane majandusaasta aruanne ei olnud samuti ülearu palju roosiline (minu mäletamist mööda oli isePankuril 4-5 täistööajaga töötajat 2012. aastal arvestuslikult) ning künti üsna tugevat kahjumit. Samuti tarkvaraarendus otsustati sinnapaika jätta, kuna toodete eksport ei vastanud ootusele ja oli lühiajaline. Täna on aga juba 22 inimest silmaga nähtavalt välja reklaamitud ning tagatuba (IT, muu toetus) siiski meie eest varjul olnud. Kulud on siiski kõrgemad kui tulud ning jätkusuutlikkuse võiks siiski suurema kella külge panna (“isePankuri jätkusuutlikses ei ole hetkel põhjust kahelda, sest omanike eesmärk ei ole tänasel päeval teenida jooksvat tulu, vaid üles ehitada midagi oluliselt suuremat ja väärtuslikumat ning juhindume oma igapäeva tegevuses oluliselt pikemast vaatest kui lähiaastad ja kohalikud turud”).
LHV foorumis on ca kuu aega tagasi aga õhku visatud väga huvitav mõte:
“Olen ka ise isepankuri kaudu juba jupimat aega väikest viisi tegutsenud ja võin kinnitada, et 18% on täiesti reaalne. Põhiline risk seal on see, et isepankur.ee ise võib ühel päeval ära kaduda. Tüübid ise on deklareerinud, et nende äri pole mitte laenude vahendustegevus (mis kokkuvõttes toodab neile kahjumit), vaid laenuvahenduskeskkonna arendus. Sisuliselt on tegemist siis tarkvara tootearendusfirmaga. Nende ärikontseptsioon põhineb sellel, et ühel päeval õnnestub neil oma “toode” Euroopas rasvase rulli eest maha lükata. Vihjetest olen aru saanud,et nad leidsid endale mingi strateegilise investori, kes neile peotäie nutsu taha pani ning enne kui see otsa saab, peaks keskkond olema maha lükatud. Kui see äriplaan nüüd kõrbema peaks, tuleb ilmselt ühel hetkel pood kinni panna.”
Kuigi mul praegu enam ei ole majandusaasta aruannet käepärast, siis strateegilise investori tees ei tundugi nii väär olema. Nagu üleval pool korra sai öeldud, siis õhust ja armastusest ära ei ela. Iseenesest selline mõte ei tekita minus väga suurt usaldusväärsust, kuna strateegilise investori mõte tuleviks oleks ikkagi ilmselt süsteemist raha lüpsta, mitte toote arengule ja motiividele panustada.
isePankur
Seda, et isePankur jooksvalt kasumit ei teeni on avalik informatsioon ning ettevõte ei ole seda kunagi varjata üritanud. Nagu ka intervjuus mainitud, siis isePankuri nägemus on pikaajaline ning oluliselt suurem kui ainult kohalikud turud. isePankuri omanikud ja investorid näevad isePankuri ärimudeli jaoks väga suurt potentsiaali ning tulenevalt sellest on nõus olnud investeerima väga suuri summasid, et nägemust teostada. Selleks, et ehitada üles suur, rahvusvaheline ja jätkusuutlik ettevõte tuleb sellesse algfaasides investeerida väga suuri summasid. Investori seisukohast oleksime pigem ettevaatlikud kui ettevõte üritaks tänasel päeval hakata välja võtma kasumlikkusest maksimumi, mis praeguse stuktuuri juures tähendaks kindlasti järeleandmisi kvaliteedi ja tootearenduse seisukohast.
Siiski on isePankur ka juba täna piisavalt arenenud ettevõte, et vajadusel kasumlik olla. Siiski eeldaks see praegusest kasvufookusest erinevat nägemust, mis antud hetkel päevakorras ei ole.
isePankur väljus tarkvaraärist peamiselt sellepärast, et otsustasime keskenduda ühele asjale ehk laenajate ja investorite kokku viimisele, tulenevalt sellest, et see on see, mida 5 tegutsemisaasta jooksul kõige paremini oskame ning milles ka kõige suuremat kasvupotentsiaali näeme.
Ühtlasi ei ole investoritel põhjust karta, olukorda, kus isePankur „poe kinni paneb“, sest laenulepingud on sõlmitud laenuvõtja ja investori vahel ning isePankuri roll on osapoolte vahelise administratsiooni korraldamine ehk kõik investorite poolt väljastatud nõuded jäävad kehtima igal juhul. Juba täna tegutseb isePankur investorite kindlustunde tõstmiseks sellega, et lõpule viia läbirääkimised koostööpartneriga, kes kirjeldatud olukorras vajadusel administreerimise üle võtaks.
Tauri
Loen isePankuri vastulauset positiivseks. Päris mitu küsimust sai vastuse. Tänud!
isePankur
Rõõm kuulda. Ühtlasi oleme alati valmis vastama kõikidele võimalikele lisaküsimustele.
isePankuri operatiivsest riskist | Rahapuu portfelli mõtted, ideed ja arengud
[…] Roosaare intervjueeris isePankuri tegevjuht Pärtel Tombergi ning uuris samuti operatiivse riski realiseerumise […]
Roosaare
Väljavõte täna saabunud uudiskirjast:
Risk management
We continue to maintain a conservative approach when issuing loans in all markets. This is demonstrated by the approval rate of all incoming loan applications, which is 3.7% in Spain and 6.6% in Finland, compared to 20.8% in Estonia. All credit decisions are based on background checks, bank statement analyses and in-depth phone interviews.
We have begun working with Creditreform, one of the biggest debt-collection agencies that’s based in Germany and has an international reach. Creditreform is working with us in all European Union markets either directly or though its partner network. Creditreform will manage debt collection for 90 days starting from the 21st day the loan is overdue. Thereafter, if the loan is still not repaid, we will launch legal action. If, however, there was little progress with soft collection, we will consider taking the matter to court earlier.
The debt collection process is standard across all countries. We will use Creditreform for soft collection and European Payment Orders for legal collection. Court decisions are taken to local bailiffs who can seize the debtors’ assets and income. The debts are made known to financial institutions, making it impossible for the debtor to get any credit before repaying the loan. The same process is used by banks and consumer credit companies across Europe.
Recent platform releases
Our minimum funding threshold has been set to 75% of the loan amount. All applications that reach this target will be paid out at the latest when the funding period closes.
We cleaned up the user interface by moving different pages to more relevant sections. My isePankur section was replaced by Account which now holds all pages related to payments, settings and contracts. My Loans section was moved under Borrow. My Investments section was moved under Invest. Watch list was moved into My Investments section.
Upcoming changes
Currently, we are preparing to enter the Slovak, Irish and Polish markets.
We are also focusing on improvements to our website in order to make it more user-friendly and to enhance the overall experience for customers across our markets.
In terms of technology, we are working to fix a number of bugs across a range of investor reports. These are generally in the cashflow report user interface for loans that are terminated early, rescheduled loans and resold loans.
In addition, we are developing a mobile app that will be targeted at investors, and there are a range of ideas we are working on that may be used to advance our website and its performance.
A new credit scoring model is being developed by a team of statisticians, and it will be used as a model to improve pricing and risk management.
Changes within isePankur
isePankur has raised €1.5 million through a private share placement after reorganising the company from an LLC (OÜ in Estonia or GmbH in Germany) to a PLC (AS in Estonia or AG in Germany). The funds will be used to continue our expansion into more European markets as well as improving our product.
In other developments, we have hired a full-time lawyer, two loan analysts and a customer relations manager, bringing our total employees to 28. Additionally, we are seeking to recruit as many as five engineers to add to our product development team.
maus
Minule on jäänud arusaamatuks, kuidas isePankur suudab pikemas perspektiivis konkureerida teiste kiirlaenukontoritega olukorras, kus kulud on üldjoontes samad, kuid tulud kaugltki mitte. Moodustab ju laenukontorite tulubaasist suurema osa laenuintress, millest IP jääb paraku hoopis ilma.
Oleks julgustav teada, millistele kalkulatsioonidele tuginedes loodab isePankur ellu jääda?
Edu!
isePankur
Maus – selleks, et teenida intressitulu, tuleb arvestada kapitalikuluga, mis kaasneb raha välja laenamisega. Kuna isePankur ise oma raha välja ei laena, vaid viib kokku raha omajad- ja soovijad, siis on ka isePankuri kulutused selle võrra väiksemad. Lisaks paneb isePankur palju rõhku sellele, et kõik süsteemid ja protsessid automatiseerida ning sellest tegevusest maksimaalne efektiivsus saavutada. Kokkuvõttes on eesmärk teenida tulu suurte laenumahtude ja optimaalsete protsesside sünergiast.
Aastaülevaade | Rahapuu portfelli mõtted, ideed ja arengud
[…] Hoolimata hüppeliselt suurenenud kliendibaasist või laenukäibest on tegelikult suurenenud ka rahulolematus platvormi suhtes. Põhjendatult on esitatud mitmeid küsimusi operatiivse riski kohta: kas tänaseks veel varjus oleva suurinvestori eesmärk on kunagi heatahtlikult suhtuda isePankurisse või võetakse suunaks rahateenimine? Kas tänane meeskond on siis rakkes, kui tänased viie aastased lepingud oma viimaseid kuumakseid näevad? Neile küsimustele on isePankur ka vastanud. […]