Väike kirjatükk tulevaselt pensionärilt:
Viimasel ajal on meedias tihti juttu olnud, et Eesti elanike vara toodab liiga vähe. Teatud määral on seda võimalik muuta: isiklikud säästud saab investeerida täpselt nii, nagu igaüks seda soovib – kes tahab kõrgemat tootlust koos pisut suurema riskiga, kes väiksemat. Kogumispensioni puhul piirneb valikuvabadus aga vaid kümmekonna fondiga, mis on kahjuks üsnagi sarnased. Nende tootlused on väga madalad, pikemas ajaperioodis parimal juhul 5-7%, üldiselt aga 0-4% vahel. Kogumispensioniga liitumine on aga kohustuslik kõigile pärast 1983. a. sündinutele, seega ei ole kuidagi võimalik oma sääste mujale jõudsamalt kasvama suunata, et ka pensionieas millestki elada oleks. Mis on madala tootluse põhjusteks?
Kõigi II samba pensionifondide hulgas on Eestis on vaieldamatult kõige populaarsemateks progressiivsed fondid, kus seisab ligikaudu 1,2 miljardit eurot. Nende üldine strateegia on investeerimine aktsiatesse ja võlakirjadesse, püüdes mõõduka riskiga saavutada küllaltki kõrget tootlust. Kui fondide investeeringuid veidi lähemalt vaadata, selgub nii mõndagi: mõni neist hoiab suurt osa varadest lihtsalt rahas(näiteks LHV Pensionifond L – peaaegu 40%), mis ei tundu just väga progressiivne (kuidas teile meeldiks hoius, mille intress oleks negatiivsed 1,9%?) Teisalt investeeritakse veel ka omakorda fondidesse, mis tähendab mitmekordseid haldustasusid ning lühendab pensionisambaid veelgi. Just haldustasude tõttu jääb ka enamike fondide tootlus turu keskmisele alla – Eesti progressiivsete fondide tasud varieeruvad 1,25% kuni 1,9% ja nii läheb suur osa teenitud kasumist pankadele.Lisaks tuleb arvestada, et pensionifondi investeeritakse igakuiselt, mitte ühekordse suure osamaksena. Näiteks on progressiivsetest fondidest suurima, Swedbanki Pensionifondi K3 viie aasta keskmine tootlus 5,34% ja 10 aasta oma 4,05%, arvestatuna ühekordse investeeringuna perioodi alguses. Pole väga vigagi. Kui aga suunata Swedbanki pensionifondi K3 alates 2003. aastast iga kuu 100 eurot ja nii 10 aastat järjest, siis oleks kogupanus 12000€ ning osakute koguväärtus (2013. oktoobris) 13870€. See teeb puhaskasumiks 10 aasta jooksul vaid 1870€ ehk 15,6%. Madala tootluse peapõhjuseks on haldustasu: Swedbanki K3 puhul 1,36% aastas, mis ei tundu pealtnäha midagi hirmutavat, kuid 10 aasta jooksul teenib fond tasude arvelt kokku 916 €. Arvestades, et Eesti töötava elanikkonna arv on umbes 500 tuhat inimest, maksame pankadele oma tulevase pensionisamba arvel kümne aastaga kokku 450 miljonit eurot!
Mida siis muuta? Üheks heaks lahenduseks on S&P 500indeks, mis koosneb USA 500-st suurimast globaalsest korporatsioonist. Aasta-aastalt on selle tootlus olnud vägagi hüppeline, kuid pensioni kogumine ei ole mitte sprint, vaid aastaid kestev maraton. Kõrge keskmine tootlus pikkade ajaperioodide jooksul on aga S&P 500 üks tugevusi – see on 20-aastaste ajaperioodide lõikes olnud vähemalt 8% ja tihti üle 12%, seda juba alates 1950-test. Pensionisamba kasvatamiseks, mis võtab aastakümneid, oleks see ülimalt sobilik valik ning pakuks oluliselt kõrgemat tootlust, kui ühelgi Eesti pensionifondil pikas perspektiivis ette näidata on. S&P 500 indeksi edust on investoritel võimalik osa saada läbi turul kaubeldava fondi (Exchange traded fund) SPY, mille kaheks suureks eeliseks pensionifondide ees on väga madal teenustasu (0,11%) ning igas kvartalis lisanduvad dividendid, mille aastane tootlus on 2% ringis – haldustasu võtmise asemel maksab fond hoopis lisaraha! Korrates ülalpool tehtud katset SPY kaubeldava fondiga ja investeerides sinna 10-aastase perioodi jooksul 100 dollarit kuus, oleks kogupanus samuti 12000$, osakute väärtus aga 18450$ ja puhaskasu 53,8%, selle hulgas 1484$ dividende. Eesti kogumispensionitega võrreldes annaks SPY töötavale elanikkonnale kümne aastaga peaaegu 2,3 miljardit eurot lisaraha! Kahjuks jääb see aga saamata, kuna kaob haldustasude ja kehvade investeeringute näol tuulde.
Kokkuvõttes oleks SPY-l põhinev kogumispensioni fond lisavalikuna Eesti pensionifondide hulgas vägagi teretulnud – kindlasti ei pruugi seda kõik eelistada, kuid üsna laiale kildkonnale, kes on finantsmaailmaga rohkem tuttavad ning soovivad kõrgemat pikaajalist tootlust ja paremat kontrolli oma raha üle, oleks see suurepärane alternatiiv praeguste fondide kõrval. See ei nõuaks keerulisi turuanalüüse ja sellest tulenevaid haldustasusid – iga kuu tuleks lihtsalt soetada järjekordne kogus SPY osakuid, mida võiks vabalt teha üks miinimumpalgaga fondihaldur.Tegu oleks lihtsalt hallatava ja riiklikult korraldatud fondiga, mis pakuks pikas perspektiivis ilmselt parimat tootlust Eesti pensionifondide hulgas ning teenustasude arvelt kokku hoitud miljardid kindlustaks eestlastele muretu pensionipõlve.
Ideele vastuseisjatena näeksin ilmselt panku, kes suure osa oma kasumist teenivad pensionifondidelt ja võiksid karta suurema hulga raha liikumist fondi, kus seda haldustasudega maksustada ei saa. Loodetavasti ei saa nende kasumiahnus siiski takistuseks ja lähitulevikus tekib uusi häid võimalusi oma pensioni kasvatamiseks.
Märt Roosaare, investor ja tulevane pensionär
rapir
Tere!
Küsimus SPY osakute soetamise kohta, et kui teha seda Swedbanki kaudu, ostes SP 500 indeksfondi üht aktsiat ISHARES S&P CONSERVATIVE ALLOC, mis on välja toodud väärtpaberibörsi arenenud turgude sektsioonis, lisandub komisjonitasu 25.44 USD. See on päris suur summa kui igakuiselt SPY osakuid osta.
rapir
Tere!
Küsiksin selle kohta, et kui Swedbanki väärtpaberibörsi arenenud turgude sektsioonis väljatoodud ISHARES S&P CONSERVATIVE ALLOC aktsiat tahta osta, mis peaks olema eelpoolkirjeldatud SPY fondi aktsia, siis lisandub komisjonitasu 25.44 USD. Igakuise osakute ostmise korral a la 100 $ väärtuses ei ole see pika-ajalise investeeringuna otstarbekas kui aasta lõikes on tootlikkus umbes 5%. Kas seda aktsiat ostetaksegi nii igakuiselt komisjonitasu makstes? Püsikorraldusega fondiosakuid ostes on hind vist 0.64 € tehingu eest, kuid fondiosakute valik on väiksem, mida osta ning nende hulgas ei tundu olevat SPY fondi aktsiaid.
Roosaare
Just, ega Eesti pankadel pole suurt huvi lasta Sul odavalt indeksfonde soetada. Seda saab teha läbi välismaiste maaklerite (interactive brokers vms). Antud artikli puhul see aga rolli ei oma, sest riiklik fond saaks osta neid otse ja imeodavalt.
Sander
Erainvestorina on välismaised maaklerid vaat et ainuke võimalus. Kas Te ei tahaks kirjutada artiklit ka neist? Milline oleks eestlasele sobiv indeksatsiatesse (nt SPY-sse) investeerimiseks ja millised raskused võivad ette tulla?
Kaido
Kuna ei ole USA turul ostmise-müümisega väga kursis, siis äkki oskad rohkem rääkida. Kas SPY puhul kehtib ka 100 aktsiapaki reegel? Mõtlen, et kui hetkel üks SPY osak on 176,66 ja miinimum on 100, siis eesti väikeinvestoril lihtsalt reaalselt pole seda raha (17666$) et endale mingit osakestki SPY indeksfondist muretseda. Buffeti firmat BRK-A müüdi vist ainukesena ühe kaupa ka.
Roosaare
Minu teada ei kehti see 100 reegel enam ammu, LHV vahendusel ostes küll mitte.
lasmet
Kogu Savisaare “korruptsioon” võrreldes sellega, mis meil toimub fondides, on lapsemäng. Iga inimene keskmiste finantsteadmistega võiks 90% tõenäosusega oma läpakalt söögilaual paigutada oma raha palju kasumlikkum. Fondid on küll pakkuvad riskijuhtimist, nii raha siiamaani magab kontol. Kogu nende kuuaktiivsus on kirjutatud A4 paberile, aga tasu selle eest on liiga suur. Riiklik pank oleks tõesti väga kasulik. Praegu aga saavad palju rohkem kasu rootsi pensionärid meie pensionisüsteemist… 🙂
oik
Seletage mulle rumalale, kuidas saab majanduses olla olukord, kus sa lepid töömeestega töölõigu ja tasu osas kokku ning kui töömehed järsku teatavad, et nad kaevasid 2m sügavuse asemel 0,5m sügavuse, pead neile täisraha ikka maksma? Sama analoog on ju pensionisammastega, kõrgelt haritud fondihaldurid ei suuda indeksit lüüa aga 2% haldustasu (LHV) võtavad ikka? Ehk siis tulevane pensionär annab 100% kapitali, võtab 100% riski ning saab selle õiguse eest maksta 2% haldustasusid isegi siis, kui fond peaks täielikuks kräpiks osutuma? Miks meie sotsialistide eestvedamisel selline inimvaenulik seadus üldse vastu võeti?
Ostap
Oik, pensionileping on sul selline, et kokkulepitud hind tagab labidameeste kohaletuleku. Kas nad kaevavad või ei kaeva või hoopis lükkavad augu asemele hunniku kokku, ei ole enam lepingus sätestatud.
Rapir, (indeks)aktsiaid ostes on kindlasti mõistlik teenustasusid silmas pidada. Minu isiklik teenustasude valulävi on 1%, ehk et 25 rahalise teenustasu puhul püüan alla 2500-rahalist tehingust hoiduda. Aga iseseisvalt pikaajaliselt investeerides ei pea ostma iga kuu, võib osta ka kolme kuu tagant või iga aasta. Vastavalt võimalustele. Oluline on plaan ja süstemaatilisus.
Endriko Võrklaev
Kui juba võrdlemiseks läks, siis proovime jääda õunad-õunad võrdluse juurde.
Progressiivsete fondide indeks EPI-50 algusest ehk 2. juulist 2002 +63.76% ehk +4.44% aastas. Nagu alati, sellised tulemused haldustasu järgselt.
50% SPY ETF Eurodes
50% iShares US Bond Market ETF Eurodes
+42.39% ehk 3.16% aastas.
Dollarites oleks indeksaktsiate tulemus muidugi parem ja dollari riski oleks ju võinud katta, kuid see katmine on oleks…
Regulaarse investeerimise võrdlust kohe ei teinud, kuid peale vaadates selline erinevus kogu perioodi tulemuses peaks muutma ka indeksite regulaarse tulemuse kehvemaks (pead siiski ei anna, võin teha arvutuse, kui vaja).
Mul ei ole midagi indeksaktsiate vastu, kuid vaadeldud minevikuperioodil oleks tulemus neisse investeerides olnud kehvem.
Samuti ei jaga ma kahtlust, justkui oleks riikliku või ETF pensionifondi puudumise põhjuseks kurjade pankade vandenõu. Üks vastav seisukoht näiteks siin:
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&paperarticleid=1E6BF7EE-7202-4E50-85B1-53E06F2CFE38
Roosaare
SPY dollaripõhiselt ja ilma dividendideta (re-invest oleks oluliselt kaasa aidanud) samal perioodil +78,4%.
Endriko Võrklaev
SPY dollaripõhiselt koos dividendidega je nende reinvesteerimisega samal perioodil +121.91%.
Kobe tulemus, aga selle suuruse vaatamisest on vähe, et väita nagu oleks Eesti fondid turule alla jäänud. Võlakirjaindeksi võtsingi kõrvale seepärast, et meie fondidel on olnud seadusest tulenev max 50% aktsiapiirang. Samuti loeb siinsele kodanikule tulemus eurodes.
Roosaare
Kindlasti ei ole tegemist kurjade pankade vandenõuga. Pigem kasumit teenida soovivate pankadega. Riik ei peakski looma mingit haldusvõimekust, kogu artikli point oligi minu meelest selles, et vaja oleks minimaalsete kuludega, selgete reeglitega ETFi pikaajaliselt investeerivat fondi. Ja minu meelest ükski pank pole huvitatud sellise loomisest, sest:
1. Teenustasud jäävad saamata
2. Iga pank ja fondihaldur siiski ise usub, et just nemad on võimelised turgu (ntx SPY-d) lööma
See võlakirjafondi lisamine tootluse arvutusse ei puutu minu arvates teemasse, miks peaks üks mõtlev noor inimene, kellel 40+ aastat penisonikogumiseks minna, investeerima 50% ulatuses võlakirjadesse, rääkimata veel USA võlakirjadest…
Valuutaga on nii ja naa, aga ma arvan, et kui sa investeerid igakuiselt, siis kaob suur osa valuutaefektist ära (rohkem hajutatust) ja SP500 firmade teenivad tulu nagunii suhteliselt hajutatud valuutades.
Kokkuvõttes, SPY fond oleks hea alternatiiv praegu pakutaval ja endiselt mingit löövat vastuargumenti ma sellele ei näe. Eriti kui saaks teha mingi süsteemi, et 65. aastaselt näiteks asendub automaatselt SPY dividendide re-investeerimine hoopis igakuiste väljamaksetega. Pärast surma jääksid Sinu SPY osakud alles ja päranduks lähedastele, kellel omakorda pikk kogumisaeg ees ootamas.
Näiteks, arvutades, et iga aasta suunab meie noor (20. aastane) tulevane pensionär 600 dollarit (see on siis ca. 40 euri kuus ehk 4% 1000st eurost) SPY-sse ja SPY kasvatab seda raha järgmised 45 aastat koos re-investeeritud dividendidega 8% aastas, oleks tulemuseks 251 000 dollarit. Inflatsiooni ja palgakasvu olen arvutustest välja jätnud. 2% dividenditootluse korral oleks igakuine väljamakse SPY-st 65. eluaastal 418 dollarit. Jääb ära risk, et sured 66. eluaastal ja oled kõigest kogutust ilma. Lastel on omakorda kergem pensioni koguda, sest SPY osakud oleksid päritavad.
Märt Roosaare
Mulle meenuvad finantsklassikute teostest kaks fakti;
1. Lõviosa fondihalduritest ei suuda lüüa turu keskmist tootlust (mitmed põhjused, ühena neist ka see, et nad peavad oma teenustasu võrra rohkem tagasi teenima). Kindlasti on erandeid (Warren Buffett näiteks), kuid suurem osa neist on oma fondid sissetulevale rahale sulgenud ja neile ei pääse ligi.
2. Aktsiad edestavad pikas (20+ aastat) perspektiivis KÕIKI teisi finantsinstrumente. Pensionikogumine just selline pika perspektiiviga ettevõtmine ju ongi…
Siit tekib mul küsimus – miks maksta peale (väga suure tõenäosusega) turu keskmisest madalama tootluse saavutamisele, kui oleks alternatiiv saada peaaegu ilma tasudeta turu keskmine tootlus?
Roosaare
Endriko – kuidas kommenteerid EPLis ilmunud väidet:
“OECD värske raport toob esile paradoksi, et kõige kõrgematest fondi valitsemiskuludest hoolimata on just eestlaste raha fondidest enim kulunud – viie aastaga on eestlaste pensionifondidest kasumi teenimise asemel kadunud 5,2% raha.”?
Endriko Võrklaev
Selles väites on omajagu tõtt. 2008. aastal kaotasid Eesti riskantsemad (rohkem aktsiaid sisaldavad) fondid liiga palju ja sellest on tehtud omad järeldused. Kes valisid aga konservatiivse fondi, nende raha on 2008-2012 keskeltläbi (EPI-00 indeksi põhjal, haldustasude järgselt) kasvanud kohalikust inflatsioonist veidi kiiremini.
Peale riskantsemate fondide mitterahuldava 2008. aasta investeerimistulemuse on põhjuseid veel. Teistes võrreldud riikides pole igal pool olnud võimalik riskantsemaid fonde valida ja nii elasid mõned neist raske 2008-2009 perioodi konservatiivsemates fondides seetõttu paremini üle. Pikemate aktsiaturu tõusufaaside jooksul on olukord ilmselt vastupidine.
Taavi Pertman
Loota ju võib, et ehk pangad tulevad vastu inimestele, aga senine kogemus viitab pigem, et mitte. Neil ju enda ärihuvid mängus.
SwedBank küll võitleb selle eest, et saaks seda raha pisut vabamalt kasutada, aga ainult sellel perioodil, kui see raha enam sisuliselt sinule ei kuulu, vaid kindlustusselts seda käsutab.
Samaaegselt muidugi tahavad ka kasumijaotust ümber teha, et see oleks kindlustusseltsidele soodsam.
Minule jääb siit silma pigem puhas kindlustsusseltside isiklik ärihuvi kui mure rahva pärast, aga vahest mõni positiivsema mõtlemisega inimene näeb ka siin pankadepoolset hoolitsust ja muret rahva tuleviku pärast.
http://www.rmp.ee/uudised/juhile/15768
Isiklikult olen swedbanki üsna negatiivselt meelestatud peale mitmeid negatiivseid kliendivaenulikke kontakte, millest viimane oli see, kui teller meelitas mind swedbanki pensionifondi üle tulema argumendiga, et ma saaksin neilt sama raha eest rohkem osakuid…
Raske öelda, kas see oli telleri rumalus või swedbanki ametlik müügistrateegia, aga igaljuhul erilist usku neisse, kui kliendisõbralikku organisastsiooni, ei ole.
Arvamusfestivali järelmõtted | Kuidas saada rahaliselt vabaks?
[…] ja sääste suurendama. Käisin taas välja ka idee ilma lisatasudeta indeksfondidel baseeruvast pensionisambast, millel on kaks põhilist […]