Kuidas kuue kuuga kaotada 15 000 eurot?

Kellele meist ei meeldiks kiidelda kasumit toonud tehingutega ja tarkade investeerimisotsustega? Üheks oluliseks osaks pikaajaliselt edukaks investoriks saamisel on aga ka oskus tunnistada oma vigu ja nendest õppida. Järgnevalt veidi lähemalt minu selle aasta ühest halvimast finantstehingust ja mida sellest õppida. Järgnev jutt tegelikult investeerimisega kokku ei käi, puhtalt spekulandi ja adrenaliinisõltlase pärusmaa 😉 Aga nagu Seppo Saario väga tabavalt investeerimismessil ütles: “Men also want to play!” Igatähes sain ma oma õppetunnid kätte ja loodetavasti saab keegi lugejatest õppida minu vigadest.

Alustame sellest, et olen juba paar aastat teinud väikeseid tehinguid, müües lühikeseks 3-kordse võimendusega langusele panustavaid indeksaktsiaid. Eelkõige finantssektorit esindavat instrumenti FAZ. Miks ma arvan, et see on matemaatiliselt ja pika-ajaliselt tulus ettevõtmine, võib lugeda varasematest postitustest (ja piisab kui vaadata näiteks FAZ 5 aasta hinnagraafikut, mis on limes 0). Lühiajaliselt on tehingute tulusus kinni puhtalt ajastuses ja sellega võib minna väga valesti. Pärast päris mitut edukat tehingut FAZ-iga otsustasin lühikeseks müüa ka sellist instrumenti nagu ZSL, mis on 2-kordse võimendusega hõbeda langusele panustav instrument. Jällegi, 5 aasta graafik näeb välja päris ilus, kuid seekord oli ajastus väga vale. Ja nii sain ma võimaluse õppida tundma lühikeseks müügi eripärasid ning selle mõju inimese riskitaluvusele ja närvikavale. Üks asi on vaadata Excelist, kuidas positsioon võib paari päevaga tekitada enam kui 100% kaotust algpositsiooni suhtes, teine asi on seda ise oma rahaga läbi elada.

Mis siis täpsemalt juhtus? Võtsin esimese positsiooni sisse ZSL-is jaanuari lõpus, müües 200 osakut hinnaga 44,50 usd. Kiirelt liikus positsioon plussi ja kaalusin vahepeal isegi kasumi võtmist. Siis aga hakkas hõbeda hind kiiresti kukkuma ja selle tulemusena ZSL tõusma. Müüsin aprilli alguses 200 osakut juurde, seekord hinnaga 59,70 usd. Vaid nädala jagu hiljem aga toimus väärismetalliturgudel tõeline verelaskmine ja hõbe kukkus päevaga enam kui 10%. See tähendas, et ZSL hüppas enam kui 20% ja minu kahjum muudkui kasvas. Võtsin julguse kokku ja suurendasin veelkord panust, müües 150 osakut uuesti lühikeseks hinnaga 76,30 usd. Nüüd oli minu positsioon -550 osakut, olin umbes 30% miinuses ja kahjum oli enam kui 9000 dollarit. Et positsioon kinni panna, oli vaja 41 635 dollarit. See oli ka koht kus ma hakkasin murelikuks muutuma. Sest juhul kui hõbe oleks taaskord 10% kukkunud, oleks minu kahjum kasvanud 20% ehk lisandunud oleks enam kui 8000 dollarit kahjumit. Ja kui siis oleks hõbe veel kukkunud 10%, oleks minu võlgu olev summa kasvanud juba 60 000 dollarini. Ja tundus, et hõbe saab muudkui aga kukkuda ja kukkuda…

Lisaks avastasin, et mida suuremaks kasvas miinus, seda sagedamini hakkasin ma telefonis hõbeda hinda vaatama. Kui varem oli hommikuti esimene asi vaadata, kas laps on juba üleval, siis nüüd läksin esmalt lehele Kitco, et vaadata, kuidas öösel hõbeda maailmaturuhind on liikunud. Kohati tekkis kasiinosõltlase tunne, kes muudkui mustale panustab ja punase tulekul oigab, kuid ära minemise asemel hoopis panuseid suurendab. Polnud just mitte kõige mõnusam tunne. Seda enam, et tegelikult ei olnud mul hõbeda hinna liikumise suhtes mingid sügavat sisekaemust ega ka otsest huvi. Algselt oli ju tegemist pisikese tehinguga, et matemaatilist hindade kõikumist kiireks kasumiks keerata… Lisaks võttis LHV võlgu olevalt summalt 11,5% intressi aastas, nii et igavesti ei tahtnud seda tehingut ka lahti hoida.

Igatähes, minu pika agoonia lõpuks mai keskpaigas siiski hõbe veidi hüppas ja nii sain oma riski veidi vähemaks (ostsin tagasi 150 osakut hinnaga 73,50 usd). Mõned päevad hiljem mõtlesin, et no enam madalamaks ei saa see hõbedasinder enam küll vajuda (selleks hetkeks oli mu viha hõbeda vastu nii suur, et ma olin mõttes valmis ära viskama juba kõik abikaasa hõbeehted!) ja suurendasin taaskord panust – müüsin 150 osakut lühikeseks hinnaga 80 dollarit. Ja tõesti, hõbe põrkas jälle veidi ja sain need 150 osakut paar päeva hiljem tagasi osta hinnaga 77 dollarit. Seejärel läksin ma juuni alguses USA-sse ära ja mõtlesin, et oma närvide huvides väga hõbeda peale ei mõtle – lasen lihtsalt hinnal pendeldada üles-alla ja ootan kuna hõbeda hind taastub. Aga hõbedal olid omad plaanid – juuni keskpaigaks oli ZSL kerkinud juba üle 100 dollari piiri ja minu kahjum enam kui 10 000 dollari. Närv ei pidanud enam vastu ja ostsin 200 osakut tagasi hinnaga 100,10 dollarit. Hea seegi,  juuni lõpuks, kui hakkasin tagasi Eestisse tulema, oli ZSL-i hind 115 dollarit ja minu -200 osaku positsioon taaskord 7000 dollarit miinuses (lisaks juba realiseeritud kahjumitele). Õnneks suutsin ennast tagasi hoida ja päris 115 pealt paanikaoste tegema ei hakanud. Aga hõbedast ja tema liikumistest oli mul igatähes kopp ees. Ostsin juuli alguses tagasi veel 100 aktsiat hinnaga 97 dollarit ja hetkel on mul veel vaja tagasi osta 100 osakut. Siis saab see hõbedasaaga lõpuks läbi.

Illustratsioonideks ka hõbeda (SLV) ja ZSL-i liikumine:

Mida ma siis sellest 6 kuud kestnud seiklusest õppisin (arvestades õppemaksu suurust!):

1. Aktsiaturud on väga kallis koht meelelahutuse ja adrenaliini otsinguks. Varasem kerge raha toob kaasa riskide suurendamise ja see varem või hiljem ka suuremad kahjumid. Kindlasti oleks odavam olnud Olympic kasiinos mustale panustada (seda enam, et olen OEG aktsionär ja nii jääks raha justkui “koju”).
2. Lühikeseks müügi puhul kuhjub kahjum järjest kiirenevas tempos, kasum aga järjest aeglasemas tempos (sama % muutuse puhul).
3. Kui pika positsiooni puhul vea tegemine tähendab, et jääd investeeritud rahast ilma ja võid positsiooni pikaks ajaks unustada (see lihtsalt hääbub), siis lühikeseks müügi puhul kasvab kahjumis positsioon järjest suuremaks ja suuremaks ja võtab enda alla üha suurema osa portfellist. Ja teoreetiliselt võib kogu portfelli haamri alla ajada.
4. Liiga suured liikumised portfellis tekitavad ebatervet huvi pidevalt hindu vaadata ja see omakorda stressi.
5. Ahnus ja soov kergesti kiiret raha teha võivad kaasa tuua suured rahalised kaotused
6. Spekuleerimine (soov võita mingi instrumendi HINNAliikumisest, mitte väärtuse kasvust ja dividendist) tekitab ebatervet hasarti.
7. Selleks, et võimendusega indeksaktsiate lühikeseks müügiga raha edasi teenida on vaja raudsemaid munasid kui minul 😉

Kokkuvõttes usun, et pikaajaliselt on ilmselt endiselt võimalik raha teenida läbi sarnase strateegia, aga:

1. Alusvara suhtes peab olema väga selge ja õigustatud nägemus –  ja ka see võib vale olla!
2. Eelmistada tasuks pigem 3 kordse võimendusega instrumente
3. Rahalist puhvrit peab olema suure-suure varuga – kui trend liigub sinu vastu, kuhjub kahjum kiirelt!
4. Külm kõht ja raudsed munad

Ma ise sain oma vitsad kätte ja rohkem ei plaani kauplemisega tegeleda. Seda enam, et kogu selle hõbedaagoonia taustal on minu dividendiportfell pakkunud väga viisakat tootlust.