Kas Tallinna börsil mullitab?

Eilses Äripäevas ilmus taaskord artikkel “Investeerida on lihtne!”. Päris mitmed tuttavad kaaluvad esimesi investeeringuid aktsiaturgudele. USA börsid on tegemas uusi kõigi aegade tippe ja blogikülastaja Ostap kommenteeris, et mull on juba käes. Mis siis teha, kas aeg aktsiad maha müüa ja uut kriisi oodata või peaks olema börsiaktsiatel veel kasvuruumi?

Esiteks ütlen kohe ära, et ennustamine on tänamatu töö ja isegi maailma edukaim investor hr. Buffett tunnistas, et teda jätab külmaks, mida aktsiaturg lähemate kuude või aastate jooksul teha otsustab. Nii, et pigem üritaks analüüsida, kas aktsiad on muude varadega võrreldes kallid või odavad (see siis ei tähenda, et nad ei võiks muutuda veelgi kallimaks või odavamaks!).

Miks mingite varade hinnad üldse tõusevad või langevad? Kolm peamist põhjust:

1. Nende poolt pakutav rahavoog suureneb või väheneb.  Siin pean ma silmas siis dividendi, üüritulu ja intresse. See on otsest sõltuvuses ettevõtte või projekti kasumist.
2. Vara “sisemine” väärtus kasvab – ettevõtete puhul omakapital, korterite puhul tõstab väärtust renoveerimine jne.
3. Investorid on nõus kahe eelmise punkti eest maksma vahel rohkem, vahel vähem. Väljendub see siis P/E ja P/B suhtes.

Kolmanda punkti ennustamine on ilmselt kõige keerulisem. Ajalugu siiski näitab, et investorid võimendavad siin nii tõusu kui ka langust – turu tipus on suhtarvud kõrged ja põhjas madalad (või kahjumite tõttu üldse puudulikud).

Kasumeid ja kahjumeid (ning nendest tulenevalt dividende) ennustada on päris keeruline, kuid loogiline on eeldada, et firmad teenivad pikemas perspektiivis siiski kasumit (Arco näide muidugi annab alust selles väites kahelda!) Kasumi saab kas dividendidena välja jagada või jätta ettevõttesse, mille läbi suureneb omakapital. Kui firma dividendi ei maksa, siis peaks kasumit teeniv ettevõtte loogiliselt igal aastal kasvama turuväärtuse poolest suuremaks (ehk siis aktsia peaks tegema uusi tippe). Ka 1% intressi teeniv hoius saavutab igal aastal uue rekordtaseme…

Toon näiteks Grindeksi, mis on igal aastal teeninud kasumit, kuid dividendi maksnud ei ole. Ettevõtte omakapital aktsia kohta on kasvanud järgmiselt:

Samal ajal on aktsia püsinud viimastel aastatel stabiilselt 4-5 lati vahemikus.

Teine näide. Alljärgnevalt tabel Olympicu börsil oldud ajale:

Nagu näha, teenis ettevõte 2012. aastal kogu ajaloo suurima kasumi, samas kui aktsiahind moodustas 2006. aasta hinnast alla poole. Kas julgeks keegi seda tabelit vaadates väita, et OEG on praegu ülehinnatud? Ettevõttel on 151 miljonit aktsiat, nii et eilse hinnaga (2,01 eurot) on firma turuväärtuseks veidi enam kui 300 miljonit eurot. Selleks aastaks ennustatakse kasumite edasist kasvu ja see peaks omakorda tooma kaasa järgmisel aastal veelgi suurema dividendi. Kuid isegi 0,10 eurone dividend annab div. tootluseks 5%.

Mille järgi saaks siis börsi mullistumist tuvastada? Minu arvates on head indikaatorid järgmised:

1. Ettevõtete P/E suhted ronivad 15-st kõrgemale ja seda rekordkasumite juures
2. Börsile tulevad uued firmad, nende noteerimise aluseks olevad P/E suhted on 15-20
3. Börsi käive kasvab, ostjaks on välismaised investeerimisfondid
4. Jooksev dividenditootlus kisub madalamaks kui 3-5%
5. Äripäevast tuleb artikleid investeerimise kohta nagu saelaudu
6. Börsile mitte investeerivad sõbrad teevad oma esimesed tehingud ja teenivad suuri kasumeid
7. Endal tekib suur tahtmine võimendusega aktsiaid juurde osta, et lihtsalt raha teenida
8. Tõusu lõpufaasis tuleb päevi, kus mitmed aktsiad rallivad korraga üle 5% päevas
9. Majandus buumib, laenud kasvavad kordades kiiremini kui säästud
10. Stefan Andersson LHV foorumist on juba enam kui 6 kuud kirjutanud, et viimane aeg aktsiad maha müüa 😉

Mullistunud turu juures teeb investeerimise ohtlikuks see, et alati leiab aktsiaid, mis teistega võrreldes tunduvad veel normaalselt hinnatud. Aga turu languse ajal kukuvad ka need aktsiad samasuguse kolinaga.

Siiski ei kiirustaks ma aktsiaid ka mullistunud turu juures kohe maha müüma. Võib-olla on mõistlik võtta veidi kasumeid (näiteks spekulatiivsemate positsioonide puhul on mul eesmärk saada oma raha võimalikult kiiresti tagasi, et siis edasi mängida “maja” rahadega). Nii on mul käes positsioon SAF Tehnikas ja Olainfarmis, kus ma oma sissepandud raha olen juba dividendide ja väikeste müükide tulemusena tagasi saanud. Meenutame üheskoos kuulsat Soome akadeemikut Eino Jutikkalat, kes ütles aktsiate kohta: “Eino never sell. Only buy!”