Tähtajalised hoiused ehk deposiidid on ilmselt enamikule inimestest esimesed investeerimistooted, millega kokku puututakse. Sageli ei peeta deposiiti isegi investeerimistooteks, vaid pigem säästmisvahendiks. Sisuliselt on deposiidi puhul tegemist tähtajalise laenuga pangale, mille eest pank maksab hoiustajale intressi. Deposiidi võlu on selle turvalisus, sest 2008. aasta oktoobrist alates on kõik Eestis avatud hoiused tagatud 100% kuni 100 000 euro ulatuses (kui hoiustatavat raha on rohkem, siis tasuks teha hoiused erinevatesse pankadesse). Samuti on saadud intress tulumaksuvaba. Kui enne euro tulekut oli aastatel 2008–2009 võimalik saada aastase hoiuse pealt koguni 9,5 % intressi, siis pärast masu lõppu ja euro kasutuselevõttu on hoiuseintressid kukkunud rekordiliselt madalale – üle 2% on aastaselt hoiuselt väga keeruline teenida (näiteks LHV maksab aastase hoiuse eest 1% intressi). Samal ajal on inflatsioon kerkinud ca 5% juurde, nii et raha hoiustades kaotab investor tegelikult raha ostujõus ja seega pikaajaliselt see kuigi mõistlik investeerimiskoht ei ole. Hoiusel on jumet vaid siis, kui on plaan hiljemalt aasta või kahe pärast osta näiteks eluase või teha mõni muu suurem planeeritud väljaminek. Pikaajaliseks rikastumiseks deposiit ei sobi.
Oletame aga, et meil ongi raha vaja paariks aastaks seisma jätta ja tegemist ei ole elementaarseks elamiseks mõeldud rahaga, vaid ülejäägiga (ehk siis selle raha kaotus ei oleks fataalne katastroof). Samas aktsiariski võtta ei julge ja summa on piisavalt väike, et kinnisvarasse seda veel ei investeeri. Selline olukord on tegelikult enamike alustavate investorite jaoks päris tavapärane… Seega, tahaks raha hoiustada ja intressi teenida, aga 1% aastas eriti ei toida…
Esimene võimalus, kuidas kõrgemat intressi teenida, on hoiustada raha hoiu-laenuühistutes. Näiteks maksab Tartu Hoiu-laenuühistu (www.yhistupank.ee) oma klientidele tähtajalise hoiuse eest 7% intressi. Tallinna Hoiu-laenuühistu (www.erahoius.ee) maksab hoiustajatele 7,5% intressi. Paraku pole need hoiused riigi poolt kaitstud ja samuti ei laiene neile eraisiku tulumaksuvabastus. Lisaks on hoiuseid võimalik teha üksnes ühistu liikmetel. Seega on hoiu-laenuühistud pigem eralaenu andmine ja siin on võimalused kõrgemat intressi teenida juba laiemad.
Kõige lihtsam viis laenuärisse siseneda on ilmselt laenude andmine sõpradele ja tuttavatele. Kuid kui veidi professionaalsemaks minna, siis on lihtsaim viis alustamiseks IsePankur.ee teenuse kasutamine. isePankur on inimeste- ja firmadevaheline portaal, kus on võimalik laenata või investeerida laenudesse. Tehingud toimuvad rahaomajate ja -vajajate endi vahel, lõigates välja finantsasutused. See võimaldab langetada laenuvõtjate kulusid, samal ajal tõstes laenuandjate tulusid. Laenude andmise eest on võimalik teenida enam kui 16% tootlust ja samal ajal aitab portaal juriidika ja õiguskaitsega. Miinuseks on aga asjaolu, et laenude mahud on reeglina paarisaja euro suurused ja seega tuleb vähegi suurema summa investeerimiseks läbi töötada päris palju erinevaid laenusoove.
Kui raha juba veidi rohkem on kogunenud, siis tasub vaadata kinnisvaraga tagatud laenude poole. Nagu eelnevalt juba jutuks tuli, on üks põhjus, miks üldse laenudega mässata asjaolu, et meil polnud piisavalt kapitali, et otse kinnisvarasse investeerida. Seda olukorda saab aga lahendada raha juurde laenamisega. Kui meil on kaks sõpra – Mati ja Mauno ning neil kummalgi on 20 000 eurot ja soov seda kinnisvarasse investeerida, siis võib Mati oma 20 000 laenata Maunole ja Mauno omakorda saaks osta 2 toalise üürikorteri Mustamäele. Saadud üürist saab Mauno maksta Matile intressi ja nii saavad mõlemad investorid teenida kokkuvõttes rohkem kui raha 1% deposiidis hoides.
Leave a Reply