Täna jõudsin ma siis lõpuks oma peaaegu kuu aega kestnud puhkuselt tagasi. Vägev reis oli, eriti jäid meelde:
- Päikselised jalutuskäigud Dominikaani rannas,
- Eesti suursaadiku kõne Nashville’s Southwestern Advantage galaõhtul,
- Vägev pidu Leguari müügijuhtidega Las Vegases,
- Uskumatud suusamäed Salt Lake City-s (eriti Snowbird!)
- Adrenaliinirohked elamused Stratosphere-i tornis
- Gold and Silver Pawn Shop-i külastus (olen suur PawnStarsi show fänn!)
- Arnold Mürtsuneegri uus film (see jäi meelde, sest üle hulga aja jäin kinos magama ;))
Aga tore on uuesti koju tagasi jõuda. Nii, nüüd asja juurde ka. Tahtsin lähemalt kirjutada Dave Ramsey-st, kes on üks kuulsamaid USA finantskoolitajaid. Ühtlasi elab ja töötab ta minuga samas linnas, Nashvilles. Tellisin jõulude ajal endale USA kontorisse tema Financial Peace full study kit-i ja just nüüd hakkan sellega tutvuma.
Kui Dave Ramsey juba jutuks tuli, siis võiks kiirelt üle vaadata ka tema loodud „beebi sammude“ süsteemi rahaliselt vabaks saamisel. See süsteem on aidanud miljoneid ameeriklasi võlgadest vabaneda ja oma rahaasjad kontrolli alla saada. Et süsteem toimiks, tuleks kõik seitse sammu läbida järjestikku.
- Säästa 1000 eurot (originaalis siis 1000 dollarit)! Paiguta see raha eraldi pangaarvele (ilma kaardita!) ettenägematuteks hädakulutusteks (nö. meelerahu fond). Seda raha ei tohi kasutada millekski muuks, kui ootamatute õnnetustega (katki läinud auto, hambaauk, läbilaskev katus jne) toime tulekuks. Juhul kui meelerahu fond on läinud kasutusse, tuleks kõik muud sammud peatada, kuni 1000 eurot on kontol tagasi. Seda raha ei ole vaja (ja isegi ei tohiks) kuhugi investeerida, sest eesmärk ei ole teenida tootlust, vaid hoida endale rahaline (ja veelgi enam, emotsionaalne!) puhver ootamatuste vastu. Pangakaarti ei tohiks kontoga siduda, sest see tekitab liigseid ahvatlusi raha niisama ära kulutada. (50% allahindlus kingadele ei ole hädakulutus!)
- Maksa ära kõik oma laenud kasutades võla lumepalli tehnikat! Ainuke laen, mis siin punktis peaks Sulle alles jääma, on eluasemelaen. See samm on reeglina kõige pikem ja kõige raskem, kuid vaevatasuks on vabanemine igakuistest maksetest, stressist ja pankrotivõimalusest. Nagu juba eelnevalt räägitud, tuleks võlad tagasi maksta alustades kõige väiksemast summast, mitte intressimäärast lähtudes.
- Säästa kolme kuni kuue kuu sissetulekud meelerahu fondi! 1000 eurot tagataskus on küll tore, kuid vähegi suurema õnnetuse puhul ei pruugi sellest piisata. Enamiku inimeste finantsraskused saavad alguse sellest, et ootamatult on vaja raha, millleks võetakse kõrge intressiga kiirlaenu ja tagasimaksmisel jäädakse omadega jänni. Peamine põhjus, miks inimesed oma kodudest ilma jäävad, on töö kaotus. Omades 3–6 kuu jagu sääste, oled kaitstud isegi suuremate finantstormide eest. See annab ka töökoha kaotuse korral võimaluse veidi aega maha võtta ja rahulikult uut ametit otsida, ilma et peaks muretsema toidu ja peavarju pärast.
- Investeeri 15% sissetulekust pensionifondi! Eesti kontekstis oleks selleks sobivaim instrument III samba pensionifond, sest kuni 15% sissemakse puhul saab investeeringutelt tulumaksu tagasi. III sammas on ka päritav ja töötab seega omamoodi elukindlustusena. Lisaks on võimalik sealt soodustingimustel raha kätte saada juba 55‑aastaselt. Elagu varajane pensionipõlv! Siinkohal tuletaks meelde, et II sambast erilist rikkuseallikat oodata ei maksa – selle raha eesmärk on teid pensionieas lihtsalt elus hoida.
- Investeeri laste ülikoolifondi! See punkt on eestlaste jaoks ilmselt kõige võõram ja kohatum. Mind on mu pedagoogidest vanemad alati kasvatanud selliselt, et ülikooliharidus on Sinu enda asi ja kui Sa piisavalt pädev ei ole, et tasuta kohta saada, siis pole suurt mõtet ka seda eriala õppida (sest liiga paljud on Sinust sellel alal paremad). USA-s veedetud suved pigem isegi kinnistasid mu arvamust – liiga paljud pered panid laste haridusse magama müstilisi summasid, samal ajal kui nende võsukesed panid ülikoolis aga pidu ja ei teadnud isegi, mis eriala neid huvitab. Minu poeg Jako sai hiljuti kolmeaastaseks ja mul ei ole küll mingeid plaane tema hariduse eest maksta. Pigem võiks ta suviti USA–s raamatuid müüa ja niimoodi endale kooliraha (ja elukooli haridust) teenida! Samas on väike rahavaru ülikooli jaoks õigustatud isegi tasuta õppe puhul, sest kui Su laps ülikooli ajal just kodus ei ela, tuleb arvestada korteriüüri ja muude elamiskuludega.
- Maksa ära oma kodulaen! Selle sammu eesmärgiks on jõuda lõplikult võlast vabaks ja olla ise oma raha peremees. Küllap seegi samm tekitab eestlastes vastakaid arvamusi – miks ma peaksin maksma ära laenu, kui Euribor on alla 0,5% ja ma saan eluasemelaenu intressid tulust maha arvestada? –, on loogika lihtne. Pole võlga, pole ka riski! Niikaua kuni kodul on hüpoteek, esineb vähemalt teoreetiline võimalus, et kõik läheb halvasti ja maja pannakse haamri alla. Kui laenu pole, pole võimalik ka kodust ilma jääda. See kindlustunne kaalub sageli üles finantsmatemaatika ja raudse loogika.
- Ehita rikkust ja jaga oma raha heategevuseks! Palju õnne – oled jõudnud rikkaks saamise lävepakule. Kaitsemäng on läbi ja võib keskenduda ründamisele! Nüüd on sobiv aeg panna paberile oma kulutused ja hakata ehitama passiivset sissetulekut, mis kasvaks kuludest suuremaks. Siinkohal on ka oluline mitte raha külge klammerduda, vaid alati mingi osa oma sissetulekust heategevuseks ära jagada.
sc0u7
6s Punkt pole nii absoluutne, kas sa ei sooviks võtta laenu, osta selle eest korter, võtta sinna üüriline kes su laenu teenindab ja aastate pärast on sul olemas kinnisvara, mille eest sa ise midagi ei maksnud? Kinnisvaraga tegelevad pigem tahavad olla laenukoorma all, sest see annab võimaluse toota omale rahavoogu, mida selle rahaga muud nii väga teha?
Investeerid fondidesse? Kes teenib igal juhul kasumit, kui turg kukub? Igatahes mitte sina.
Osta kulda? Väärtuse säilitamiseks ehk küll, aga investeerimiseks?
Kulla hinda saad muidugi mõjutada, lihtsalt osta kulda niipalju kokku, et maailmaturu hind hakkab muutuma 🙂
Kinnisvara on üks väheseid, mille väärtust saad sa oma tegevusega oluliselt mõjutada ja seeläbi ka oma heaolu, nii et võlgadest vabanemine ei ole ilmtingimata hea.