Miks (mitte) investeerida fondidesse?

Tänases Äripäevas on lugu, kuidas SEB paneb kinni oma Geneerilise Farmaatsia investeerimisfondi. See pole esimene kord, kui investorite arvamust küsimata fond kinni pannakse. Aga ma ei taha kurta konkreetselt selle fondi üle, vaid veidi üldisemalt filosofeerida, miks ma ise eelistan investeerimisfondile otse investeerimist.

Teoorias on ju investeerimisfond tore leiutis. Selle asemel, et ise endal hambaid ravida ja südameoperatsiooni läbi viia, palkame me selleks spetsialisti. Me ei paranda ise oma autosid ega juhi lennukit – ka selleks on spetsialistid. On ju loogiline, et investeerimisega on sama lugu. Miks pusida omal käel kui selle töö võib anda kõrgharitud ja hea palgaga fondijuhile.

Mis on fondide plussid ja miks nendesse investeeritakse? Toon välja põhilised müügiargumendid:

1. Odavus. Võrreldes omal käes kümnete erinevate väärtpaberite ostmise ja kauplemisega on fondide teenustasud odavad.
2. Väiksem risk. Investeeringud on hajutatud ja neil hoiab igapäevaselt silma peal terve meeskond spetsialiste
3. Professionaalne juhtimine. Veelkord, kuidas saaks keskmine täiskohaga mujal töötav eestlane olla sama teadlik investeerimisest kui haritud fondijuht.
4. Ligipääs maailma turgudele. Läbi  fondide on võimalik raha paigutada Mongoolia kullakaevandustest kuni Uus-Meremaa piimatootjateni, omal käel seda teha on keeruline.
5. Mugav. Kannad raha fondi sisse. Ootad kuni raha on kasvanud. Võtad raha välja. Lihtne!

Mis on aga minu kogemus fondiinvesteeringutega?

1. Teenustasud on kõrged. Võtame näiteks LHV fondi maailma aktsiad. Aktsiate ostmisel teenustasu puudub, kuid aastane valitsemistasu on 2% ja osaku tagasivõtmistasu 1%. Kui võtta arvesse, et näiteks S&P 500 (USA börside 500 suurimat firmat) viimase kümne aasta keskmine aastatootlus on olnud veidi alla 3%, siis 2% sellest maksta teenustasuks tundub maanterööv. LHV konkreetse fondi 5 aasta tootlus on -6,88%.
2. Fondi-fondi-fondifond.  Kui uurida fondide sisemust lähemalt, siis sageli selgub, et fond koosneb omakorda fondidest (mis samuti valitsemistasu küsivad). Süviti minnes võib leida ka kolmanda tasandi ehk nö. fondi-fondi-fondifondi.
3. Huvide konflikt. Vahel on fondihalduritel huvi investeerimisfondi “peita” erinevaid kahtlaseid instrumente, mis emapangale kätte jäänud. Näiteks on LHV pensionifondides kahtlaselt suur osakaal Premia aktsiatel, mis tulemuste ja fundamentaali poole pealt seda ehk ei õigustaks. SEB-s oli kunagi avalik skandaal Q Vara võlakirjade osas, mis pensionifondi “uputati”.
4. Ostavad tipus, müüvad põhjas. Fond ostab aktsiaid siis, kui fondi tuleb uut raha sisse ja müüb siis kui see raha välja võetakse. Küllaldaselt akadeemilisi uuringuid on tõestanud, et investorid panevad turuajastamisega puusse – ostavad tipus ja müüvad põhjas. Kui piisavalt suur hulk fondiinvestoreid nii teevad, siis ei jää ka fondil muud üle. Heaks näiteks on siin kõik Balti turgudel toimetanud fondid, kes 2007. ostsid turu ülesse ja 2008-2009 aktsiad mutta tampisid.
5. Kukuvad koos üldise turuga. Üldiselt on tänapäeval kõik väärtpaberiturud omavahel niipalju seotud, et hajutamine erilist efekti ei anna. Kui ikkagi turud kukuvad, kukuvad samamoodi ka investeerimisfondid. Ainult, et nad küsivad selle eest ka haldustasu. Rääkimata asjaolust, et valdav enamus fondidest ei suuda turuindekseid lüüa.
6. Fondijuhid ei vastuta. Mis juhtub, kui fondijuhi valede otsuste tõttu fond oluliselt kukub? Ilmselt saab fondijuht kinga, lahkumisboonuse ja läheb järgmisesse panka tööle. Investoritele raha ei tagastata. Keegi ei ole SINU rahast rohkem huvitatud kui SINA ise!
7. Fonde pannakse kinni. See, mis juhtus SEB Geneerilise Farma fondiga, pole ei esimene ega viimane kord. Fondid, mis on kehvapoolse tootlusega või mis ei suuda piisavalt varasid kaasata, pannakse kinni. Investoril puudub valikuvõimalus ja lootus, et kunagi pöörduvad hinnad taas tõusule.
8. Rahas istumise eest tuleb ikkagi maksta. Kuidas Sulle investorina meeldiks hoius, mille eest sa pead aastas 2% intressi PEALE maksma. Umbes täpselt selline toode on investeerimisfond mis istub rahas. Seega on loogiline, et fondijuhil erilist võimalust pikalt rahas istuda ei ole.
9. Aktsiaturul on väikestel eelis. Mida suuremad fondid, seda väiksem on nende manööverdamisruum. Oletame, et näiteks 100 miljoni euro mahuga fondijuht avastab, et Tallinna Vesi on hea investeering. Et mingitki märki fondi tootlusele saavutada, peaks ta ostma sadu tuhandeid aktsiaid. Seda lihtsalt ei ole võimalik teha ilma, et hind oluliselt tõuseks.

Lõpetuseks väike koduülesanne ka. Tegemist on SEB Kasvufondiga, mis võtab teenustasusid järgmiselt:

Tasud
Valitsemistasu (p.a) (%) 1,50
Osaku väljalasketasu (%) 1,00
Osaku tagasivõtmistasu (%) 1,00
Depootasu (%) 0,25 + KM
Tulususpreemia – 15% üle 10%-lisest tulususest

Siin on fondi tootlused alates 2008. aastast. Oletame, et investeerisite 2008. aastal fondi 100,000 eurot. Kas suudate välja arvutada, palju te tänaseks teenustasudeks maksnud olete?

Tootlus             2012*           2011           2010         2009         2008
Fondiosak (%)   19,8             -28,7           18,8           69,8         -63,9