Kevad on kätte jõudnud ja tundub, et investeerimisbuum ühes sellega. Igapäevaselt saan päris mitu pakkumist rahastada korterite flippimist, uue äri käimalükkamist või midagi muud sellist. Nüüd on siis lisaks võimalus aprillis investeerida taaskord EfTENi kinnisvarafondi ja mais osta LHV aktsiaid. Kas ja miks peaks seda tegema?
Alustame EfTEN-ist. Lähemalt saab lugeda aktsiate emissioonist siit. Kui aasta tagasi kirjutasin, et mul on kinnisvara niigi piisavalt käes, siis nüüd vahepeal veeretasime sõpradega ideed osta endale kamba peale ka mõned äripinnad. Ja nagu eelmisel korral, pean ka seekord nõustuma, et pigem oleks vist ikkagi targem lasta seda äri ajada EfTENi meeskonnal. Eelmisel suvel tõstetud raha eest on fond ostnud kaks ärihoonet Leedus ja raha on alles veel veidi üle miljoni. Seekord pakutakse miljon aktsiat (ehk siis vähem kui eelmine kord kaubaks läks) ja hind on veidi kõrgem – 11,0378 eurot aktsia kohta. Eelmisel korral oli mul üheks suureks piduriks asjaolu, et plaaniti kaasata koos laenuga 100 miljonit ja see ka kohe kiirelt ära investeerida. Tegelikkuses tehti investeeringuid siiski palju vähem. Seekord ollakse samuti pigem rahulikud – ostetakse siis kui on mida osta. Kas siis ikkagi investeerida või mitte? Ütleks nii, et kui soovid enda portfelli ärikinnisvara osa ja Sul ei ole endal raha miljon ja rohkem, siis on see ilmselt hea võimalus. Usun EfTENi meeskonna professionaalsusesse ja ajalugu näitab, et nad liiga uljalt pole riske võtnud. Sümpaatne on ka see, et seekord pääsevad aktsiatele ligi ka LHV kliendid 😉 Ma ise plaanin seekord ehk 1000 aktsiat võtta ja jätta iseseisva ärikinnisvara portfelli ehitamise järgmist kinnisvarakrahhi ootama.
LHV aktsiate IPO on ilmselt selle aasta Eesti investeerimismaastiku kõige oodatum ja kirgi kütvaim sündmus. On seda ju juba aastaid oodatud ja paljud peavad seda Hansapanga taassünniks või siis vähemalt Tallinn OMXi päästeingliks. Olgu, päris heldimuspisarat pole ka põhjust poetada, kuid ma oletan, et see saab olema edukas IPO nii ettevõttele, senistele omanikele kui ka uutele märkijatele. Ehk siis win-win-win. Kui just Kyiosaki kriis kõike ilusaid unistusi vahepeal põhja ei jõua lasta (aga loodame, et muusika ikka mängib veel veidi…).
LHV ise saab läbi eduka IPO kõvasti meediakajastust ja usun, et tugevdab oma positiivset “meie vs nemad” kuvandit veelgi. Kuigi keegi ei keela inimestel osta ka Swedi, SEB või Nordea aktsiad, on seda teinud siiski väga vähesed inimesed. LHV-d võivad märkida aga tuhanded inimesed (sisimas usun, et ehk isegi üle 10 000 inimese). Miks ma nii arvan? Juba ainuüksi Naisinvestorite Klubil on enam kui 3600 liiget, Finantsvabaduse grupis FB-s on enam kui 5000 liiget (ok, osaliselt need kaks kattuvad). RSÕ on soetanud endale enam kui 12 000 inimest. LHV-l on üle 200 000 aktiivse kliendi. Nii, et 10 000+ märkijat tundub täiesti tehtav. Tegelikult on see ju Eesti ühiskonnast endiselt vaid piisake meres.
Jagades 2 miljonit aktsiat 10 000 märkija vahel, saame tulemuseks 200 aktsiat märkija kohta. Ehk siis 1390 eurot. Aga Raivo Hein teatas juba avalikult Äripäeva vahendusel, et tema tahab 100 000 euro eest aktsiaid juurde osta. Ja ma ise võtaks ka mõned juurde (praegu vaatan ja kahetsen, et 2,70 euroga oluliselt rohkem omal ajal neid aktsiaid ei ostnud). Seega ennustan, et see IPO märgitakse rekordiliselt üle ja seda hoolimata hinnast või LHV majanduslikest väljavaadetest (mis muide ei ole ka minu meelest üldse hullud). Sellest tulenevalt on loogiline eeldada, et nõudlus on suurem kui pakkumine ja seega eeldaks ka hinna tõusu. Ja sellest tulenevalt on loogiline käitumine märkida aktsiaid ehk isegi veidi suuremas ulatuses kui tegelikult saada soovid. Mis muidugi omakorda kogu seda mulli veelgi võimendab. Seega lühiajaliselt peaks selle IPO-ga saama teenida küll.
Pikaajaliselt pole mul ka LHV aktsiate vastu midagi. Olgu, Siauliai pank ja mõned teised on odavamad. Ja WF tundub kindlam. Aga kuidagi hea on ikka teada, et minu igakuine intressimakse tuleb mulle endale ringiga tagasi. Ja tegelikult ma imestan, et miks kõik ettevõtted ja inimesed LHV teenuseid Eestis ei kasuta. Mulle meeldib olla LHV klient! Niikaua kuni turul pole olematu teenustasuga Vanguardil põhinevat pensionifondi, on minu meelest LHV-s pensioni kasvatamine ja samal ajal ka aktsiate omamine igati hea kombo. Nii, et kui Tallinna Vee dividendidest saad ära maksta oma vee- ja kommunaaliarved, Tallinna Kaubamaja maksab kinni sinu igapäevase ostukorvi, Tallink tasub puhkereiside eest, siis LHV hakkab edaspidi maksma kodulaenuintressi 😉
Ahjaa, diskleimer ka. Aktsiatesse investeerimisel võib kaotada raha. Halvimal juhul 100% investeeritud rahast!
oll
Jaak, eks sa ise oled üksjagu selles buumis süüdi ka:)
Rahaasjad
[…] Algselt ilmus Jaak Roosaare blogis […]
Märtsi kokkuvõte | Kuidas saada rahaliselt vabaks
[…] ka. Nagu eelmises postituses kirjutasin, on ajad hetkel head ja ahnust on turul igal juhul rohkem kui hirmu (jaanuaris ja […]
Eido
Kas märkida LHV-d või mitte?
Kas märkida LHV-d a) ettevõtte konto alt või b) eraisiku alt?
Ma saan aru, et see mõtekus peaks olema selles, kas makstakse/hakatakse div.maksma või hetkeline tõus lühiajaliselt või pikemaajaliselt.
Lug.
Marko
Kas need EFTEN-i osakud sobivad ka eraisiku investeerimiskonto süsteemi?
roosaare
Usun küll, aga küsiks üle igaks juhuks maksuametist. Ma ise ostan ettevõttele.
Rahaasjad
[…] ka. Nagu eelmises postituses kirjutasin, on ajad hetkel head ja ahnust on turul igal juhul rohkem kui hirmu (jaanuaris ja […]
Kaido
Jaak, vabandan võhikliku küsimuse pärast, aga kuivõrd likviidsed need Efteni aktsiad on? Kas saan prospektist õigesti aru, et investeerimisperiood on 3 aastat ja peale sead noteeritakse börsil, kus need muutuvad vabalt kaubeldavaks? Aga kui see ei õnnestu, mis siis juhtub? Ja missugused on võimalused enne tähtaega seda investeeringut rahaks tagasi realiseerida?
PS. Kas oskad oma kogemusele tuginedes arvata, mis võib nende dividendide võimalik tootlus olla?
Tänud ette!
Kaido
roosaare
Ma ei usu, et eriti likviidsed on. Pigem pead ise otsima vastaspoole kui müüa soovid.
roosaare
http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/04/15/efteni-emissioon-margiti-ule
tim
….. Aga Raivo Hein teatas juba avalikult Äripäeva vahendusel, et tema tahab 100 000 euro eest aktsiaid juurde osta. Ja ma ise võtaks ka mõned juurde (praegu vaatan ja kahetsen, et 2,70 euroga oluliselt rohkem omal ajal neid aktsiaid ei ostnud)…
Kas LHV aktsiad sai siis ka kunagi varem enne peagi toimuvat IPOt osta?
roosaare
LHV töötajad ja nende sõbrad said osta jah.
Kats
“Jagades 2 miljonit aktsiat 10 000 märkija vahel, saame tulemuseks 200 aktsiat märkija kohta. Ehk siis 1390 eurot.” “Seega lühiajaliselt peaks selle IPO-ga saama teenida küll.”
Nii väikese mahu juures söövad ju teenustasud selle kasumi ära? Eriti arvestades eile avaldatud tingimusi, mille kohaselt pank võib eelistada olemasolevaid investoreid. Ehk siis tavaline märkija saab pigem vähem kui 200 aktsiat.
roosaare
Koosolekul tõi Erkki Raasuke näite, et aktsionäre, kliente ja pensionikogujaid koheldakse kõiki ühte moodi ja kui on suur ülemärkimine, siis näiteks tavaline märkija saab garanteeritult 100 aktsiat, klient või varasem aktsionär 200 aktsiat ja ülejäänu jagatakse proportsionaalselt. Need 100 ja 200 on lambinumbrid muidugi, aga suurusjärk peaks olema õige. Ehk siis ma hästi ei usu, et igaüks saab 1000 aktsiat ja samas ei usu, et ka 10 aktsiat.
10 000 märkijat on muidugi päris optimistlik number. Aga kui aktsia tõuseb 1 euro, saad 200 aktsia pealt isegi pärast teenustasusid 180+ eurot kasumit.