Juunikuu kokkuvõte

Suve esimene kolmandik on läbi saanud ja peab tunnistama, et paaril päeval tuli isegi päike pilve tagant välja. Ilmselt oli kuu suurimaks ettevõtmiseks minu jaoks Oandu-Ikla matkaraja läbisõitmine koos vennaraasuga. Väga tore matk oli – kuigi kaasavõetud magamiskoti asemel lõpetasime esimesel ööl Nelijärve hostelis (pärast kahetunnist paduvihma saavad lihtsad rõõmud – nagu kuum dush – hoopis teistsuguse tähenduse!). See lõi meie eelarvesse korraliku paugu (millegipärast olime mõlemad kaasa võtnud üksnes sularaha) ja pärast õhtusööki jäi ülejäänud matka eelarveks veidi alla 9 euro. Mulle meenus kohe Hardo Pajula õppetund likviidsuse kohta (et kui hakkad Hollywoodis tüdrukule jooki välja tegema aga raha on väärtpaberites kinni, siis pole õhtu edenemist loota). Õnneks oli majutuse hinnas buffee stiilis toekas hommikusöök ja nii saime kaloreid kõvasti ette pugida. Teine päev läks oluliselt libedamalt – teed olid lihtsamad, ilm oli ilusam ja eksisime rajalt kõrvale ka vähem (esimesel päeval suutsime rada läbida vaid 70 kilomeetrit). Tõsine plaan oli jääda õhtul kuhugi RMK onni magamiskotiga, kuid tempo oli nii hea, et lasime Kilingi-Nõmmele välja (kokku siis teisel päeval 235 kilomeetrit) ja seal ootas meid Märdi tüdruksõbra vanemate pool kuum saun ja voodi. Kohale jõudsime kella 1 paiku öösel – päris sürrealistlik väntamine oli öises uduses metsas… Kolmandal päeval oli rohkem vormistamine – 70 kilomeetrit kruusateid ilusa päikselise ilmaga. Igatähes oli veidi isegi kurb Iklasse kohale jõuda, sest matk sai läbi. Aga õnneks on ju maailmas matkaradasid piisavalt! Pärast veetsime suguvõsaga paar päeva Pärnus, väisasime traditsiooniliselt Steffani pitsarestorani ja olime suveturistid. Kokku sai juunis vändatud täpselt 800 kilomeetrit. Esimest korda siis 10 000 kilomeetri graafikus.

Kui jutt juba puhkusele läks, siis on hea meel teatada, et sellel aastal saab septembris ka suve pikendada – nimelt saime Estravelist umbes nädal tagasi kirja, et kiiretel on võimalik osta uskumatu hinnaga (379 eurot) pilet Tallinnast Miamisse. Läksime kohe reisibüroosse ja saimegi tervele perele lennud umbes sama hinnaga, mis ma tavaliselt oma pileti eest maksan. Nii, et septembris on meil plaanis võtta ette üks tõsisem USA roadtrip. Järgmisel päeval selgus, et meie tuttavad olid ostnud sama pakkumise raames endale piletid ka detsembriks-jaanuariks ja pärast lühikest arupidamist võtsime need piletid endale ka. Nii, et selleks sügiseks-talveks on reisiplaanid tehtud! Jäin just mõtlema, et ajaline vabadus on suur luksus ja tänu sellele on võimalik ikka saada väga häid reisitehinguid. Aga tagasi teemasse…

Rahaliselt oli juuni huvitav kuu. Tänu Tallinna Vee dividendidele oli tegemist minu senise elu ühe suurima passiivse sissetulekuga kuuga. Samal ajal tõi aktsiahindade üldine langus kaasa minu puhasväärtuse üsnagi suure kukkumise (-3%). Aga varaklassidest lähemalt:

Välja antud laenudes oli taaskord suhteliselt tegus kuu – andsin välja kaks kinnisvaralaenu kokku 60 000 euro ulatuses. Mõlemad laenud olid 18% aastaintressiga ja ilmselt üsna lühiajalised. Samas nägi kuu lõpus minu passiivsete tulude tabel ilus välja. Samas tuli tagasi üks enam kui aasta väljas olnud laen 24% intressiga ja see tõmbas passiivset tulu väiksemaks. Lisaks andsin ühe pisikese laenu, et aidata tuttaval investoril üks üürikorter osta – aastaintressiks kujunes 168% 😉 See tulenes küll asjaolust, et laenu pikkus oli 6 päeva.

Võlakirjades lõppes kohe kuu algul Creditstari 14% intressiga võlakiri ja rullisime selle üle uueks 1,5 aastaseks laenuks intressiga 12,75%. Panin sinna veidi raha juurde ka. Oli võimalus osaleda ka Finora Capitali võlakirjades (tagatult intress 9% ja lühiajaliselt tagamata kuni 12%), kuid vaba raha rohkem polnud.

Bondoras olen jõudnud nüüd faasi, kus intressitulud on vähenemas (sest pole uut raha enam ammu peale kandnud). Üle hulga aja (viimati oli see aprill 2014) kukkus intress alla 1000 euro (täpsemalt 963 eurot). Samal ajal läks punaseks 1211 euro eest laene – seega taaskord negatiivse jooksva tootlusega kuu. Kandsin sealt hoolega raha välja.

Omarahasse kandsin juunis juurde 300 eurot, intressi laekus 306 eurot ja põhiosa 526 eurot. Välja läks laene 700 euro eest ehk juuli alguses oli kontol veel omajagu vaba raha. Teenisin ka 40 eurot kahjumit hapude laenude müügist. Lisaks on veel üleval hapusid laene 1606 euro eest (peamiselt juba enam kui aasta vanad kehva krediidireitinguga laenud).

Mintosesse uut raha juurde ei kandnud, kuu ajaga on minu 3000 eurost saanud 3032 eurot. Ehk siis justkui lubatud 12-13% tootlust. Kui ei oleks olnud võimalust laenata raha välja 18%-ga, oleksin ilmselt Mintosesse raha juurde kandnud. Tulevikus (kui kõrgema intressiga laenud koju tulevad) ilmselt seda teengi.

EstateGurus oleksin peaaegu rahastanud Graniidi maja 10 000 euroga (oleks saanud 13,25% intressi), kuid viimaste päevade sündmused Kreekas ja selle reaktsioonid hoidsid mind tagasi – ilmselt on vahelduseks hea aeg “koguda cashi ja oodata crashi” (või siis maakeeli “koguda rahhi ja oodata krahhi”). Juuli eesmärgiks on võimendust vähendada ja mitte liiga kergekäeliselt raha 12-13% intressiga enam välja jagada. See tegelikult välistab hetkel ka raha lisamise ühisrahastusportaalidesse 😉

Kinnisvaras oli suurimaks sündmuseks juunis ilmselt meie “puuküürniku” lahkumine. Nüüd on asi kohtutäiturite käes ja vähemalt korter on välja üürimiseks uuesti vaba. Kokku (koos kommukatega) jäi sinna kinni enam kui 2000 eurot. Kalle sõnul saab sellest kogemusest lausa raamatu kirjutada – parimaks peatükiks ilmselt korkide väljakeeramine ekslikult hoopis naaberkorterist. Muidu ei oska kinnisvara kohta midagi tarka kirjutada – üürnikuid veidi vahetus, kuid kiiresti said kõik korterid jälle välja üüritud. Ka Stroomi Residentsis peaksid meil nüüd kõik korterid valmis olema. Maksime taaskord pangalaene tagasi 3800 euro ulatuses ja selle arvelt ka portfelli väärtus tõusis. Kaalusin vahepeal ka EfTENi kinnisvarafondi raha paigutamist, kuid otsustasin, et hetkel on minu kinnisvaraga seotud varade hulk juba niigi liiga suur (ka hüpoteeklaenud võib mööndustega kinnisvarainvesteeringuks lugeda, vähemalt siis kui asi seal hapuks läheb) ja vaba raha ei ole (on hoopis Tallinna Vee aktsiate tagatisel laen). Laenuraha ei tahaks eriti kuhugi investeerida praegu ja seetõttu jäi ka see investeering tegemata. Kui oleks vaba raha ja tahaks seda kinnisvarasse panna, siis oleks EfTEN hea võimalus (samuti ka EstateGuru pakkumine). Nii, et juunis oli pakkumisi investeerimiseks oluliselt rohkem kui tavaliselt- kas võib ka siin tunda liigset optimismi? Ei tea…

Airbnb töötas ka juunis aktiivselt – saime oma Haapsalu korterile päris mitu broneeringut nii juulisse kui ka augustisse. Hakkasime juba vaikselt mõtlema, et ehk peaks mõne korteri sinna juurde ostma, kuid jagades suvel teenitud üüritulu aasta peale laiali, jääb see siiski Tallinna üürikorteritele alla. Kui oleks kindel, et saaks ka sügis-kevad perioodiks kellegile ok hinnaga välja üürida, oleks asjal rohkem jumet.

Aktsiates oli tegus kuu. Ostsin laekunud dividendide eest juurde 1000 Tallinna Vee aksiat (500tk hinnaga 13,3 ja 500tk hinnaga 13). Kui dividendid jäävad järgmisel aastal samaks kui 2014, siis peaksin teenima järgmisel aastal igakuiselt dividenditulu enam kui 2200 eurot. See katab juba enam-vähem meie igapäevased elamiskulud ära. Tulevikus plaanin eraisikule veidi veel lisada Merkot ka (kui võimalusi peaks tekkima), kuid üldiselt on mu eraisiku portfell nüüd enam-vähem valmis. Suurema osa aktsiainvesteeringutest teen läbi Müügiguru OÜ ja siin on fookuseks Berkshire Hathaway positsiooni suurendamine. Juunis ostsin juurde 120 aktsiat (hinnaga 139 ja 137 dollarit) ja nüüdseks on see SAF Tehnika järel mul suuruselt teine positsioon ettevõtte portfellis. Mis muidugi ei kõla kuigi loogiliselt 😉 Igatähes loodan, et Kreeka ja muud jamad raputavad veidi ka USA aktsiaturge ja SP500 indeksit müüdaks alla (see omakorda kukutaks ka BRK aktsiat). Plaanin seda aga jõudumööda juurde osta.

Ettevõtlusest ka. Raamatumüük käib suure hoolega nii siin kui sealpool ookeani ja tundub, et sellel suvel müüakse siiski veel USA-s rohkem raamatuid kui Eestis 😉 Juunis telliti minu kaudu 42 RSÕ-t ja eelmisel kuul (ehk siis mais) läks läbi Rahva Raamatu kaubaks 357 raamatut (sellele aitas kaasa sooduskampaania!). Juunikuu numbreid veel ei ole, kuid raamat on suhteliselt püsivalt olnud läbimüügi Top 20-s ja seega ilmselt mõned raamatud on ikka müügiks läinud. Töötan ise hoolega järgmise raamatu kallal ja loodan, et septembriks on see valmis. Lisaks sain eile tutvuda Peeter Pärteli esimese raamatu käsikirjaga, mis jättis väga hea mulje – seega broneerige septembris veidi aega harivaks lugemiseks juba ära!