Miks ja kuidas investeerida dividendiaktsiatesse?

posted in: Investeerimine, Üldine | 19

Screen Shot 2014-11-03 at 09.45.43Tänases Äripäeva veebis on minu arvamusartikkel dividendiaktsiatesse investeerimisest. Et seda saab lugeda üksnes Äripäeva tellija, siis jagan lugu ka siin blogis. Avaldan siin algse artikli, lehes oli seda veidi kärbitud.

Oktoobris 2010 käis Tallinnas Rahakompassil esinemas üks Soome legendaarsemaid väikeinvestoreid, mitme börsiõpiku autor Seppo Saario. Tema ettekannet “Ära tööta üksnes raha heaks, vaid pane raha ka enda jaoks tööle“ oli kuulama tulnud rohkem inimesi, kui saali mahtus.Ka neli aastat hiljem on teema aktuaalne – eestlaste pangaarvel seisab rohkem raha kui kunagi varem (nõudmisteni hoiustel ca 3 miljardit ja tähtajalistel hoiustel 2 miljardit), intressid on kahanenud olematuks ja palgakasv ületab oluliselt inflatsiooni. Miks on Eestis siis ikkagi nii vähe investoreid? Ma usun, et põhjused võib suures osas jagada kaheks – pole motivatsiooni ja pole teadmisi.

Seppo alustas oma ettekannet näitega Soome ajalooprofessorist Eino Jutikkalast, kes töötas kogu elu ülikoolis. Kui ta 2006. aastal 99 aasta vanuselt suri, avastati, et ta oli oma testamendiga pärandanud kõik oma säästud Helsingi Ülikoolile. Ja neid sääste oli omajagu, täpsemalt veidi enam kui 22 miljonit eurot. Selgus, et Eino oli kogu elu oma palgast raha kõrvale pannud ja investeerinud Helsingi börsi dividendiaktsiatesse. Tema portfellis oli 12 Soome juhtivat ettevõtet, kes maksid Einole igal aastal enam kui miljon eurot dividende.

Mida sellest näitest õppida? Esmalt kindlasti seda, et mida vanemaks elad, seda rikkamaks jõuad saada. Investeerimine on üks väheseid spordialasid kus vanuse (ja sellest tulenevalt kapitali) kasvades lähevad tulemused paremaks. Aga õppetunde on veel: säästa alati osa oma teenistusest ja investeeri see ettevõtlusesse. Kui tahad ja oskad, loo oma ettevõte. Kui Sulle aga meeldib olla ülikoolis õppejõud, siis investeeri teiste ettevõtetesse. Läbi börsi on võimalik igal inimesel saada osa ettevõtjate ränkraske töö tulemustest – ise samal ajal oma asjadega tegeledes. Vahest võib isegi juhtuda, et börsilt on ettevõtet võimalik osta odavamalt kui ise alustades. Näiteks oli 2008. aasta kolmandas kvartalis olukord kus Baltikumi juhtiv ehituskontsern Merko maksis börsil 53 miljonit eurot, samas kui ettevõttel oli käes 49,6 miljoni euro eest raha ja firma omakapital oli enam kui 137 miljonit eurot. Või näiteks lätlaste mobiilsideseadmeid tootev ettevõte SAF Tehnika, millel oli käesoleva aasta juuni lõpus kassas üle 4 miljoni euro, omakapital üle 10 miljoni euro ja samal ajal ettevõtte turuväärtus börsil vaid napilt üle 5 miljoni.

Võib ju väita, et tegemist on maailma mastaabis ääretult väikeste ja riskantsete firmadega. Ja hajutama peaks oma investeeringuid ikka globaalselt. Kuid ise nullist ettevõtet alustades võib seda veelgi enam väita. Sama kehtib juhtimise ja kontrolli kohta – on küll tore omada kontrolli, kuid isiklikult usaldan ma Merko meeskonda kinnisvaras rohkem kui näiteks iseennast. Siinkohal ei taha ma ettevõtlusega alustamist kuidagi maha teha, vaid pigem näitlikustada, et vastuväited stiilis “mul pole aega, tahtmist ega oskusi” ei ole tegelikult argumendid – ettevõtluse võludest on võimalik osa saada ka passiivse aktsionärina.

Tagasi Eino aktsiaportfelli juurde. Nagu juba mainitud, investeeris Eino otse, ilma fondide ja varahaldurite abita. Eluaegsel investeerimisel on kulude suurusel väga oluline mõju. Kulusid aitas kontrolli all hoida ka asjaolu, et ta ei müünud juba ostetud aktsiaid, vaid ostis saadud dividendide ja säästude eest järjest uusi firmasid juurde.

Miks need dividendid nii olulised on? Selgub, et lõviosa aktsiate tootlusest tuleb investorile läbi dividendi. Juhul ka aktsiaid müüa pole plaanis, siis on dividend ka ainuke viis, kuidas oma investeeritud raha kasutada saab (kui aktsiate tagatisel laenamine kõrvale jätta). Tallinna Börsil on dividendide olulisus pikaajalisel investeerimisel eriti selgelt näha (andmed seisuga 1. november 2014).

Pikaajaliselt on positiivse tootluse börsil saavutanud üksnes pidevalt dividende maksnud firmade aktsionärid. Hämmastaval kombel kehtib see seaduspära isegi siis kui investor dividendid lihtsalt ära kulutab (dividendide eest uute aktsiate soetamine annab muidugi veel suurema võidu). Kindlasti on aastate jooksul võimalik ostes-müües-kahetsedes teenida tulu kõikide aktsiatega, kuid sellisel juhul muutub tähtsaks ajastamise pool. Meie “Eino stiilis” aktsiaportfell peaks aga toimima lihtsalt ja automaatselt.

Eestlastel on Einoga võrreldes veel üks suur eelis – nimelt soosib meie maksusüsteem passiivselt dividendidesse investeerimist, kuna eraisikute jaoks on laekunud dividendid maksuvabad. Nii võiks esimeseks investeerimiseesmärgiks olla oma palgatulu asendamine dividendituluga. Siinkohal on abiks 50% Klubi – vähemalt pool oma sissetulekutest tuleb investeerida. Mida vanemaks saad Sina, seda vähem jaksad töötada. Mida vanemaks saab aga Sinu raha, seda töökamaks ta läheb. Keskmiselt läheb 50% Klubis olles (samal ajal kõik dividendid re-investeerides) esmase rikkuse saavutamiseks aega ca 8-15 aastat. Mida rohkem ja järsemaid langusi vahepeal aktsiaturgudel tuleb, seda kiiremini rikkaks saad. Siit hea õppetund kõigile, kes aktsiate langust kardavad – dividendiportfelli ehitavale investorile on börsikrahh parim asi mis juhtuda saab. 2009. aastal oli võimalik soetada dividendiaktsiaid kordades odavamalt kui täna. Näiteks 2008. aastal Tallinna Vee aktsiasse investeeriv 50% Klubi liige oleks tänaseks juba rahaliselt vaba – pensionisamba oleks võinud endale luua kõigest 6 aastaga. Nii, et loodame, et suured rahutused ja krahhid aktsiaturgudel on veel ees.

Kuidas siis endale ikkagi kratt luua, kes Sulle igal kevadel ilma tööd tegemata hakkab palka maksma? Lähtudes Eino Jutikkala näitest, soovitaksin teha järgmised sammud:

  1. Kuluta vähem kui Sa teenid ja investeeri ülejääk ettevõtlusesse (kas läbi oma firma või dividendiaktsiate). Soovitavalt liitu 50% Klubiga.
  2. Investeeri regulaarselt Tallinna börsi dividendiaktsiatesse, korraga vähemalt 500 eurot (näiteks säästad 250 eurot kuus – saad ostutehingu teha iga 2 kuu tagant).
  3. Valik on väike – ja alustavale investorile on see hea. Laias laastus on Tallinna börsil 4-7 dividendifirmat – kõige stabiilsemad nendeks on Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus ja Harju Elekter. Väikeste mööndustega võiks investeerida ka Olympicu, Tallinki ja Silvano Fashion Groupi aktsiatesse.
  4. Igal hiliskevadel laekub sinu kontole ettevõtetelt dividend – osta selle eest uusi aktsiaid.
  5. Kui oled rahalise vabaduse saavutanud, võid ka dividendid jagada kaheks – 50% investeeri uutesse aktsiatesse ja 50% eest osta endale jalgratas või puhkusereis. Muidu on oht muutuda kõrges eas väga rikkaks ja pead hakkama pead vaevama kellele oma varandus pärandada.

Mis saab aga siis kui kõik eelpool mainitud firmad omadega põhja peaksid minema? Ilmselt on siis Sul tõsisemaid muresid kui aktsiaportfell ja pigem on teemaks kaheraudne ja pilet Rootsi laevale (see peaks vähemalt Tallinki aktsiale hästi mõjuma). Sellisel juhul võin aga lubada, et ka kõik Sinu globaalselt investeeritud pensionisambad on turmtule all, sest kusagilt peab ju riik oma maksutulud saama.

Muidugi võid alati lisaks kodumaistele aktsiatele osta ka indeksfonde ja nii oma raha üle kogu maailma hajutada. Paraku on see veidi kulukam ja ka dividenditootlus on madalam. Kui varandust juba rohkem, tasub ehk ka kullakang igaks juhuks maasse kaevata ja hajutada oma investeeringuid veelgi. Reaalsus on aga enamasti see, et inimene töötab 40 aastat Tallinna Kaubamajas ja läheb pensionile ilma eriliste säästudeta – tema sissetulekud olid palju kitsamalt hajutatud kui meie dividendiportfell, kuid ometi sai inimene öösel rahulikult magada ega ei muretsenud, kas Kaubamaja ikka püsima jääb.

19 Responses

  1. VaikoVaiko

    Väga motiveeriv lugemine.

    Küsiks huvi pärast, et milline asutus annab aktsiate tagatisel laenu ning kas oled ka ise kasutanud sellis meetodit? MIllist panka soovitaksid ehk kus on soodsam võimendusega laen?

    • MarkoB

      Ei tasu siis ennast päris röövida ka lasta… Interactive Brokersis on intress maksimaalselt 1,5%.

  2. janno

    Jaak, kas selle artikli eesmärk oli teemasse rohkem kohalikku konteksti tuua, ning seetõttu jäi indeksfondide teema siit välja, või on vahepeal toimunud arenguid mistõttu kohalikud dividendiaktsiad oleks parem investeering kui välismaised indeksid?

    • Roosaare

      ÄP lõikas osa juttu välja ja selle artikli teema oli jah pigem võrrelda oma ettevõtte alustamist aktsiatesse investeerimisega. Indeksfondide vastu pole mul endiselt midagi aga rahavoo poolest (eriti kui maksudega arvestada) on kohalikud div aktsiad ka hea valik. Indeksfond oleks ideaalne pensionifondiks.

  3. Martin

    Tere Jaak

    Väga asjalik lugemine, aitäh.
    Olen mõelnud küsimusele, mis saab Tallinna Vee aktsiast peale aastat 2020, kui lõpeb kehtiv erastamisleping? Missugust nägemust selles küsimuses omad?
    Ja veel – millal uus raamat välja tuleb?

    Parimat,
    Martin

    • Roosaare

      Minu teada nende monopoli pikendati 2025. aastani. Eks siis 2020 ilmselt lepitakse mingid uued tariifid kokku. Selleks ajaks olen ma muidugi oma raha juba dividendidena tagasi saanud. Usun siiski, et kahjumit vesi teenima ei hakka, nende mastaabisääst on võrreldes teiste Eesti vee-ettevõtetega nii suur, et selleks peaks vee hind oluliselt langema. Isiklikult ma ise pole ühtegi kommunaalteenuse hinnalangust veel kogenud – va. tasuta transport Tallinnas 😉

  4. Valdek

    Mõtlesin, et prooviks ka väljaspool Eestit dividendiaktsiasse investeerida ja leidsingi ühe huvitava variandi Londoni börsilt. Kui aga LHV hinnakirja vaatama hakkasin, siis leidsin sealt järgmised read:

    Tehingutasu: 11 EUR + 0,8%
    Konto haldustasu: 0,025% kuus, min 2 EUR

    Kui ma nüüd tahaks 1000 eurot investeerida, siis mu tehingutasuks tuleks 19 eurot (1,9%) ja lisaks peaksin kohe hakkama maksma kontohaldustasu 2 eurot kuus (seni on kontol ainult Balti aktsiad ja tänu sellele kuutasu pole). Parandage mind palun, kui valesti arvutasin või aru sain. Kui aga läks õigesti, siis sellised tasud tunduvad ju päris suured. Kas on mingi soodsam viis oma 1000 eurot Londoni (või mingi muu välismaise) börsi ettevõttesse paigutada?

    • oik

      Kui huvi Euroopa ja USA aktsiaturgude vastu siis soovitan InteractiveBrokersit (sama platform mis LHV-lgi), kus sama tehingut tehes oleks tehingutasuks 7.59 euri ning kuutasu puudub, kui teed kuus kokku 10$ summas tehingutasusid. USA aktsiatega on vahe veelgi suurem.

  5. Valdek

    Seal peab vist minimaalselt 10 000 USDd (või samas väärtuses eurosid) kontol olema, et kontot avada? Kuidas seal tehtud investeeringuid muidu maksuametile näidatakse? See vist investeerimiskonto süsteemi alla ei kuulu enam? Võib-olla on selle kasutamist kuskil foorumis lahatud, et ei peaks Jaagu blogipostitust spämmima siin?

  6. Mark

    Tehingutasud tunduvad tõesti suured. Kui sooviksin osta näiteks 1000 euro eest TKM või Tallinna Vee aktsiaid, kas siis LHV oleks tõesti parim valik ? Kas keegi mingit odavamat teenust ei pakugi ?

  7. Tim

    Balti aktsiate jaoks on LHV ok.
    Tavareegel IB-s on jah 10k usd. Aga näiteks alla 25 aastaste puhul on miinimum nõue 3k usd. Maksuametile näitamiseks saad valitud perioodi kohta tehingute väljavõtteid. Sul saab olla üks investeerimiskonto. Ükskõik kus. Ka IB sobib.

  8. Rita

    Tere, olen algaja ja loen ja õpin. Palun kas keegi oskaks lahti seletada üleval olevas tabeli? Paari lausega näiteks merko rida?

    • roosaare

      Tere Rita,

      Soovitan muretseda peagi ilmuva Aktsiatega rikkaks saamise õpiku, seal puust ja punaselt 😉
      Aga tabelis on siis toodud välja keskmine aastatootlus juhul kui:
      1. kulutasid kõik dividendid ära
      2. reinvesteerisid kõik dividendid (ostsid nende eest uusi aktsiaid juurde). Ja siis on näidatud kui suureks kasvas 1000 eurone alginvesteering mõlemil juhul.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *