Olen ise USA-s komandeeringus, kuid mulle tundub, et Eesti meedias on läinud lahti arutelu pensionikogumise mõtte(t/k)use üle. Ma ise pean tunnistama, et pole eriti aktiivne II samba fänn olnud – mul on LHV L fondi kogunenud veidi üle 60 euro (ja vanast ajast on SEB fondis 33 eurot). Saja euroga vist pensionile veel ei lähe… Kuna mul seal eriti raha pole, siis ma pole ka fondide tegemise vastu eriti huvi tundnud. Täna aga vaatasin veidi lähemalt, kuidas siis suurem osa eestlasi oma pensionipõlve rahastada plaanivad. Ja ütlen ausalt, ma väga optimistlik ei oleks 😉 Jätame praegu üldse kõrvale asjaolu, et alla 10% säästes nagunii mingit asjalikku pensionit kokku ei kraabi. Või et pensioni väljamaksete süsteem on valus rip-off (sest suure tõenäosusega koorivad kindlustusfirmad vaeselt pensionärilt teenustasudena veel seitse nahka seljast). Panen lihtsalt kirja mõned mõtted, miks minu meelest on parem oma sammas ise valmis meisterdada.
Alustame sellest, miks üldse fondihaldurid oma tooteid nii hoolega turustavad. Sest varahaldus on äärmiselt tulus ja skaleeritav äri. Vaatame lähemalt näiteks LHV fondi L. Mai lõpu seisuga oli seal vara kokku veidi alla 170 miljoni euro. LHV võtab valitsemistasu 2% aastas. Ehk siis 3,4 miljonit eurot aastas nihkub pensionikogujate taskust panga taskusse. Oletame, et fond kasvab kahekordseks – kas fondijuhil tuleb oluliselt tööd juurde? Kas fondil suurenevad mingid muud kulud? Tegelikult mitte. Olen ise ka LHV panga aktsionär ja olen näinud nende finantsplaane tulevikuks. Suur osa plaanitud kasvust ongi tulemas fondimahtude (ja sealt tulenevalt ka valitsemistasude) kasvust.
S&P 500 indeks ületas hiljuti oma kõigi aegade kõrgeima taseme, mis varem pärines 2007. aastast. Seega ligi 6 aasta jooksul oli aktsiaturu tootlus (kui jätta kõrvale marginaalne dividenditootlus) 0. Kui palju selle aja jooksul aga jõudis pank tõsta kogujate taskust oma taskusse? 2% aastas!
Ma saaksin 2% valitsemistasust aru juhul kui investeeringud oleksid tehtud instrumentidesse, mis avalikult on väikeinvestorile kättesaamatud (tõsi, mõned sellised on ka tehtud – Nortal ja Efteni fond näiteks). Aga LHV võtab 2% ka investeeringutest 4% tootlusega võlakirjadesse ja mis eriti imelik, ka 0,06% intressi maksvalt hoiuselt (seal istus mai lõpu seisuga raha 60 miljoni euro ulatuses ehk enam kui 34% fondi koguvaradest).
Ma ei ole nõus, et fond, millesse investeerivad pikaajalise nägemusega investorid ja kuhu raha tuleb niigi pidevalt peale, istub enam kui kolmandikuga oma varadega rahas ja üritab turgu ajastada. Küsides samal ajal selle raha pealt investoritelt 2% haldustasu.
Erinevalt pensionifondist on erainvestoril võimalik saada palju paremaid diile. Näiteks 1% hoiuse asemel on võimalik oma raha välja laenata isepankur.ee abil enam kui 15% tootlusega. Või anda kinnisvara tagatisel laenu 8-15% (vaata näiteks ere.ee).
Ka aktsiaid on lihtsam ja odavam osta otse börsilt. Eriti kui tegu on Balti aktsiatega nagu LHV fondis. Ja kinnisvarana annab üürikorter pikaajaliselt silmad ette ilmselt ka Efteni fondile (jällegi, töötajate palgad, kontorid ja kasumid peab ju keegi kinni maksma!)
Nii, et parem ehita endale ise passiivsest sissetulekut pakkuv pensionisammas!
P.S. Kes tahab vaadata, kuidas “õigustada” haldustasude küsimist, võib vaadata Swedbanki pensionifonde – seal on sadu USA aktsiaid, mis oleks saanud samahästi osta korraga indeksiga SPY 😉
P.P.S. Kuna riik on nõus nii palju lisaraha panema II sambasse, siis on mõistlik seda võimalust siiski kasutada… Lihtsalt pensioniks sellest ei piisa.
T.
Hea töö Jaak, see post vääriks kohta kuskil lehes.
T.
Kaido
Tuleb nõustuda.
Olen üks sellest 1983+ põlvkonnast, kellele suruti vägisi II sambasse kogumine peale ja halb on lihtsalt vaadata, kui suvalt sellega ümber käiakse. Alustame või igakuisest sissemaksest? Kas see peab ikka iga kuu toimuma? Võiks vähemalt targematele ja asjast huvitatutele jätta valiku, et kuna nad osakuid ostavad. Pensionifondid võivad kelkida oma tootlusega, aga fakt on see ,et ühe mulle määratud fondi hetke NAVi ja minu maksetelt saadud kaalutud keskmise NAVI vahe on +3,53%. Ning 2% valitsemistasusid? Suht pooled pensionifondid on peaaegu autopiloodil ja mingit aktiivset valitsemist ei toimu. II samba kogumine ja investeeringud vajaksid palju palju tugevamat riikliku kontrolli, sest tegu on ikkagi 100 000+ inimese tulevikuga.
Ostap
Teine sammas on lihtne: “and it’s gone”, nagu South Parkis kunagi tõetruult esitati.
Kolmanda sambaga on tiba keerulisem, seal on omanikul õigus raha suvalisel ajal tagasi välja võtta. Huvitav, kas inimesed ongi hakanud seda tegema või millest oli ajendatud Swed idee, et peaks ikka kolmanda samba raha teise sambasse ringi tõstma?
Roman German
Jaak, sinu väide, et “Kuna riik on nõus nii palju lisaraha panema II sambasse, siis on mõistlik seda võimalust siiski kasutada… ” on ka kahe otsaga asi.
Nimelt tegelikult on II samba pensionifondid üles ehitatud nii, et riik paneb küll näiliselt oma osa juurde aga tegelikult võetakse see sinu enda sotsiaalmaksust ja tulevikus kui hakatakse sulle pensioni välja maksma, siis selle võrra saad riiklikust I pensionisambast vähem raha.
Ehk kui praegu maksad ise 2% ja riik maksab 4%, siis tulevikus kui pensionile jääd saad esimesest sambast 4% vähem. Kui suurendad oma panust praegu 3%-ni ja riik oma panust 6%-ni, siis tulevikus saad pensioni esimesest sambast 6% vähem.
Seega teise samba puhul võtab riik sinu pensioniks kogutud raha ja tõstab selle riiklikust esimesest sambast erafirmade poolt valitsetavasse teise sambasse.
Kui uskuda, et erafirmade poolt juhitud II samba pensionifondides kasvab see raha suuremaks kui see oleks riiklikus I sambas, siis tasub praegu oma sissemakseid suurendada. Juhul kui arvad, et pigem söövad haldustasud II samba tootluse ära, siis ei tasu oma sissemakseid suurendada, sest sellisel juhul saad selle sama raha nagunii kätte riigipoolsest I sambast.
suva
“..Olen ise ka LHV panga aktsionär ..”
oot, ehk seletad selle protsessi lahti, kuis lhv aktsionäride ringi said 😉
Roosaare
1. võimalus on omada suhteid seal töötavate inimestega. 2. võimalus on osta keegi endine omanik välja.
Remy
Isepankur ja ere tunduvad mõlemad kahtlased instrumendid. Infot on kodulehel vähe ja lähenemine sama mis pensionifondides – anna raha meile ja siis oota käed rüppes järgmist kevadet 🙂 Riske lahti ei seletata, kaasatus minimaalne. Jaak, oled sa invsteerinud mõnda neist?
Roosaare
Isepankurit ma ise ei ole, aga Kalle küll. Seal on riskid hajutatud paljude pisikeste laenude vahel – keskmiselt 30-50 eurot laenu kohta.
ERE puhul on Sul reaalne hüpoteek – ehk siis kui oled tagatiseks oleva kv valmis laenu asemel võtma, siis võib laenu anda küll. Ma ise olen EREga paar aastat laenanud ja senini pole probleeme olnud.