Käesoleva blogi üheks eesmärgiks on motiveerida inimesi (ja mind ennast) pingutama finantsvabaduse nimel. Finantsvabadus tähendab, et iga kuu (või iga päev) tuleb mulle varadest rohkem tulu kui ma oma igapäevase tegevusega jõuan ära kulutada. Reeglina keskenduvad rahaliselt vabaks saamise blogid kulude kokkutõmbamisele, et siis olla “vaeselt rikas”. Kuigi üldiselt olen selle mõttekäiguga nõus, siis siinkohal üritan seda mõtteviisi tasakaalustada tulude suurendamisega. Et rahaline vabadus ei oleks asi iseenesest, vaid võimalus elada nii, nagu Sa tahad ja soovid ja teha asju, mida hing ihaldab.
Panen endale eesmärgiks saavutada igakuine passiivne sissetulek 10 000 eurot. Tegemist oleks sissetulekuga, millest on juba maha arvatud finantsvõimenduse intressid (ehk siis kui ma laenan pangast 100 000 eurot igakuise intressiga 1000 eurot ja ostan selle eest varasid, mis toovad mulle igakuist rahavoogu 1200 eurot, siis passiivseks tuluks loen ma 1200-1000=200 eurot).
Kas 10 000 eurot kuus on palju või vähe? Sõltub kindlasti inimesest ja vaatenurgast, kuid ma usun, et see on pigem palju. Sellise sissetulekuga (isegi kui sellest pool edasi investeerida), peaksid olema rikkama 10% seas igas maailma riigis. See võimaldab reisida ja tegutseda nii, et ei pea liiga palju hindade pärast muretsema. Igatähes mulle tundub hetkel 10 000 eurot kuus “lõputu” rikkusena ja ma usun, et sellest suuremad summad enam minu rahalist vabadust oluliselt ei suurendaks. Väiksem summa jällegi ei tundu piisavalt ambitsioonikas 😉
Millest võiks minu passiivne sissetulek koosneda? Tegin eraldi inglise keelse blogi, et sellest lähemalt rääkida – www.triadcashflow.com. Seal kirjutan inglise keeles just sellest, kuidas kolmes varaklassis oma investeeringutelt passiivset tulu teenida.
Lühidalt kokku võttes teenin ma (rohkem-või-vähem) passiivset tulu kolmest varaklassist: välja antud laenudest, dividende maksvatest aktsiatest ja üürikinnisvarast. Vastavalt siis intress, dividend ja üür. Üritan hoida enam-vähem võrdset osakaalu erinevate varaklasside vahel. Minu lisareegliks on, et investeerin vähemalt 50% teenitud tulust tagasi uute varade ostmiseks.
Kui palju on varasid vaja, et saavutada 10 000 eurot kuus rahavoog? Laenude välja andmisega olen ma endale minimaalseks sihtmärgiks seadnud 15% aastas tootlust. Sellisel juhul oleks vaja omada laenuportfelli suuruses 800 000 eurot. Veidi optimislikum tootlus (näiteks 20% aastas) eeldaks 600 000 eurost portfelli.
Dividendiaktsiatega on mul eesmärgiks saada minimaalselt 5% tootlust aastas ja soovitavalt kasvatada aegamisi aastatootlus 10%+ peale. Seda võimaldab dividendide kasv ajas. Näiteks ostsin ma esimesed Tallinna Vee aktsiaid kui dividend oli 0,80 eurot aktsia kohta (aastal 2011), 2014. aastal oli aga dividend juba 0,90 eurot aktsia kohta. USA turgudelt on võimalik soetada ka aktsiaid, mis on aastakümneid oma dividende igal aastal suurendanud.
Eesti aktsiate eeliseks muude varaklasside ees on asjaolu, et eraisikule laekuvad dividendid on maksuvabad ja seega saab need mugavalt tarbimisse võtta. Sellest tulenevalt olen nõus leppima ka veidi madalama tootlusega kui muudes varaklassides (sest näiteks intressi või üüritulu tuleks tarbimisse võtmiseks kõigepealt 21% maksustada).
Kinnisvaras on omakapitalile võimalik saada üldiselt aktsiatest kõrgemat tootlust. Näiteks on SWIP ostnud üürimaja, mille igakuine üüritootlus on ca. 2700 eurot ja mille me finantseerisime 70% ulatuses pangalaenuga. Laenu intressikuluks on ca. 1400 eurot kuus, mis teeb igakuiseks puhastootluseks 1300 eurot. Arvestades omakapitaliks ca. 150 000 eurot, teeb see tootluseks veidi üle 10% aastas. Eluasemelaenuga üürikorteri soetamisel on võimalik omakapitali tootluseks saavutada mitmekümne protsendilisi tootlusi ja 100% laenurahaga toimetades on teoreetiliselt omakapitali tootlus lõpmatu.
Juriidiliselt olen oma investeeringud ehitanud üles selliselt, et dividendiaktsiaid oman piisavas koguses eraisikuna, et sealt laekuvast tulust katta ära oma elamiskulud. Ülejäänud varad on investeeritud läbi ettevõttete, et saada kasu Eesti investorisõbralikust maksuseadustikust.